Sellised iludused lebasid ühel varahommikul meie köögilaual. Tõeline luksus. Vabalt Läänemeres üles kasvanud forellipontšakad. Kolm emast ja kaks isast. Emastel mari nii küps, et lüpsa kaussi. Suvel "Conrani kokaraamatust "oli mulle meelde jäänud sõna "uluklõhe". Miks ei võiks ka sellise vabalt üles kasvanud kala kohta öelda ulukforell?
Retseptki on sealtsamast raamatust. (Olin sunnitud K.-lt jälle mõneks ajaks raamatu omastama.) Antud retseptis on Conranid küll valget merekala kasutanud, kuid forell mekkis ka ülihästi.
Alustuseks tuleb keeta court bouillon ehk eestikeeli kalakeeduleem ning seejärel kalafileed selles kümmekond minutit keemistemperatuuril hoida.
Court bouillon:
1 liiter vett
1/2 veiniklaasi valget veini
veidi valget veiniäädikat
1/2 sibulat, õhukeseks viilutatud
1 tl musta terapipart
1spl meresoola
1 loorberileht
kimp petersellioksakesi
Pane kõik ained suurde madalasse potti, lase keema tõusta ja jäta nõrgale tulele umbes 20 minutiks väga vaikselt podisema.
Seejärel aja leem korraks uuesti keema, lisa forellifileed ja hoia neid keemistemperatuuril kümmekond minutit.
super pildid :) ja see kalamari oli ju lausa sõltuvusttekitav!
VastaKustutaOh, mis kenad kalakesed ja see mari mmm.....suus lausa plahvatas:)
VastaKustuta