Hapukapsas, ikka ise tehtud

Mina olen selle põlvkonna inimene, kes mäletab, mis asi on kapsariiv. Just sellise riistapuuga igal sügisel kapsaid riiviti. Riivitud kapsad läksid soolaga kihiti puust tünni. Igat kihti tuli kõvasti tampida. Viimasele kihile asetati puhas riie, sellele tünnile vastavad lauad ning kõige peale kividest vajutus. Hapnenud kapsad rändasid keldrisse, kust neid siis jaokaupa tarvitati.
Hiljem ,siis kui me juba Pärnus elasime, valmistas ema kapsaid ka kolmeliitrilistesse purkidesse. Vaadates poes värske kapsa hinda (Selveris maksab värske kapsas 19 senti, hapukapsaste hinnad algavad 1,4 eorost) tulid vanad ajad meelde ja hapukapsad valmis tehtud said. Tulemus oli üle ootuste hea ja kapsategu oma koha blogis ka saab.
Õpetuse võtsin 1988.aastal ilmunud E. Reederi raamatust "Toiduainete säilitamine kodus".
Suureks abiks oli ka köögikombaini riiv. Kapsa tuli ilus peenike, peaaegu nagu Uus-Kongo talu oma.
Niisiis kapsas riivida, kallata suurde kaussi, lisada sool, tampida või muljuda niikaua kuni kapsastest hakkab mahla eralduma. Siis suruda kapsas tidedalt kolmeliitrilisse purki (jätta purgi ääreni 10 cm vabaks), katta kapsalehtedega, sinna peale tugev kilekott, mis täita veega. Nüüd taldrik peale, purk panna suurde ämbrisse või kaussi. Mõte on selles, et kui kapsas hakkab hapnema, surub ta kotti ülesse, sealt voolab vesi välja ning nii ei pääse kapsavedelik, mis on teadagi spetsiifilise lõhnaga meie lõhnameeli risustama.
Kapsad jätta sooja kohta hapnema. Kolme päeva pärast võib juba maitsta, kas kapsad on piisavalt hapud.Esimesel korral tegin õpetuse järgi ja lasin kapsastel nädal aega seista, siis pidin neid enne keetmist isegi pesema. Teisel korral piisas 3 päevast täiesti.

Vaja läheb: kapsast,soola,riivi, suurt kaussi, pudrunuia, 3-liitrilist purki, tugevat tervet kilekotti, ämbrit, millesse 3-purk vabalt sisse mahub.
1kg kapsa kohta tuleb võtta umbes 10g soola.
3-liitrilisse purki mahtus 2,7 kg kapsast.