pühapäev, november 21, 2010
Isetehtud sai
Mul on praegu selline periood, et ma ostan poest leiva-ja saiatooteid üliharva. Arvan et see "kiiks" sai alguse ise leiva küpsetamisest. Sellel suvel, kui ilmad olid väga kuumad, jäi leivateosse vahe sisse. Olin küll hirmul oma juuretise pärast, kuid sõbrake hakkas juba esimesel korral ilusasti käima. Sellel perioodil ostsin põhiliselt ciabattat.Aga miks osta poest, võiks ju ise teha.
Üritasin siis saia igasuguste õpetuste järgi küpsetada. No aga ei õnnestunud. Saia asemel sain lihtsalt ühe laialivalgunud plönni.Siis aga juhtusin Terevisioonist nägema, kuidas üks Põhjaka poistest kodust saia tegi. Saiategu keerles mul pärast seda mitu nädalat peas ning lõpuks panin ühel õhtul saiajuuretise käima.
Eeltainas:
10g värsket pärmi
100g jahu (tavaline ja täistera nisujahu)
100g vett
pisut leivajuuretist
suhkrut
Selles retseptis on antud vesi grammides. Kuna mul on kaal Hiiumaa kodus olemas, siis kaalusin vee ära. Mõõtsin veel ka mõõdutopsiga üle ja avastasin, et 1dl vastas112g ja 2dl oli 192g. Nii et kaal on täpsem.
Sega kõik ained omavahel kokku ja jäta ööseks soojasse kohta kaetult seisma. Ciabatta retseptides soovitatakse juuretisel seisata lausa 18 tundi.
Põhiretsept:
eelmise õhtu juuretis
15g pärmi
550g jahu
300g vett
1tl soola
maitse järgi suhkrut(panin kokku umbes 1spl)
võib lisada veel seemneid, ürte, võis hautatud porrut, oliive jne.
Pane pärm kaussi, lisa suhkur ja hõõru pisut. Lisa vesi, sool ning enamik jahukogusest. Sõtku hoolega, vajadusel lisa veel jahu. Klassikaline pärmitainas peab käte küljest lahti lööma. Kata kauss rätikuga ja jäta kerkima. Tainas on töötlemiseks valmis, kui ta on kerkinud kahekordseks.
Nüüd tuleb saia kuju jaoks kõige olulisem asi. Vormimine. Mina tegin 2 suurt saia. Kindlasti on plaanis katseteda ka väikeseid ning siis võibolla täiendan postitust. Jaota tainas kaheks. Võta üks tainapall ja patsuta see jahusel laual nelinurgaks ning hakka seda rulliks keerama. Püüa kõik servad saia sisse peita-kui sa seda ei tee, siis hakkabki sai laiali valguma. Aseta rull liitekohaga allpool küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Tee sama ka teise tainaosaga. Kata saiad rätikuga ja jäta vähemalt pooleks tunniks kerkima.
Soojenda ahi 225 kraadini. Pane ahju põhja nõu veega. Lükka korralikult kerkinud saiad ahju ning lülita ahi seejärel 5 minutiks välja (pidi soodustama kerkimist). Seejärel lülita ahi uuesti sisse. Mina küpsetasin saiu 225 kraadi juures 10 minutit ja 180 kraadi juures veel 10 minutit.
Võta saiad ahjust ja pane restile jahtuma. Koorik oli tõeliselt krõbe, saia kuju täitsa saia moodi.
Et säilitada krõbedust, ei tohi saiu rätikusse keerata. Seda õpetust lugesin ma kahjuks hiljem, kui tegu oli juba tehtud. Sellest hoolimata on saiad tänaseni söödavad, oleks vaid sööjaid.
pühapäev, november 14, 2010
Vürtsikas forell
Üks ütlemata mõnus ahjuforelli retsept. Eelmises postituses pildil ilutsenud kalade keskmine kaal oli 1,2 kilo. Ühe kala kohta olid allpool toodud maitseainete kogused päris parajad.
Vaja läheb:
2 küüslauguküünt
1tl värskelt riivitud ingverit
hakitud tšillit(maitse järgi, punast või rohelist)
1tl soola
1spl mett
1spl õli
musta pipart
Lülita ahi 200 kraadi peale .
Suru küüslauguküüned läbi pressi kaussi, lisa ülejäänud maitseained ja sega läbi.
Määri saadud segu kalale. Aseta see fooliumile. Võid panna foolimit ka kaks kihti. Kala peaks olema nii kaetud, et peale jääks ka pisut õhuruumi. Küpseta forelli umbes 20 minutit. Lase kalal enne serveerimist pisut "puhata".
Serveeri aurutatud riisi ja tomati-kurgisalsaga.
Tomati-kurgisalsa (või salat)
2 tomatit
pool pikka kurki
1 suurem sibul, võib ka punane olla
1spl sidruni või laimimahla
3spl oliivõli, või 2spl oliivõli ja 1spl kreeka pähkli õli
mett
soola, musta pipart
maitserohelist (koriander või petersell)
Kõigepealt pane kaussi sidrunimahl, lisa mesi, sool ja pipar ja sega läbi. Nüüd nirista juurde pidevalt segades õli. Koori sibl, lõika väikesteks tükkideks ja pane kastme sisse marineeruma.
Aseta tomatid kaussi, vala peale keev vesi ja hoia neid seal umbes pool minutit. Tõsta nad nüüd korraks külma vette ja seejärel eemalda tomatitel koored. Lõika ka tomatid väikesteks tükkideks ja pane sõelele nõrguma. Koori kurk, lõika tükkideks ja aseta tomatite juurde sõelale.
Las seisavad seal oma kümmekond minutit. Lõpuks pane kurgi- ja tomatitükid sibulate juurde ning sega läbi. Lisa maitseroheline.
teisipäev, november 09, 2010
Pošeeritud ulukforell
Sellised iludused lebasid ühel varahommikul meie köögilaual. Tõeline luksus. Vabalt Läänemeres üles kasvanud forellipontšakad. Kolm emast ja kaks isast. Emastel mari nii küps, et lüpsa kaussi. Suvel "Conrani kokaraamatust "oli mulle meelde jäänud sõna "uluklõhe". Miks ei võiks ka sellise vabalt üles kasvanud kala kohta öelda ulukforell?
Retseptki on sealtsamast raamatust. (Olin sunnitud K.-lt jälle mõneks ajaks raamatu omastama.) Antud retseptis on Conranid küll valget merekala kasutanud, kuid forell mekkis ka ülihästi.
Alustuseks tuleb keeta court bouillon ehk eestikeeli kalakeeduleem ning seejärel kalafileed selles kümmekond minutit keemistemperatuuril hoida.
Court bouillon:
1 liiter vett
1/2 veiniklaasi valget veini
veidi valget veiniäädikat
1/2 sibulat, õhukeseks viilutatud
1 tl musta terapipart
1spl meresoola
1 loorberileht
kimp petersellioksakesi
Pane kõik ained suurde madalasse potti, lase keema tõusta ja jäta nõrgale tulele umbes 20 minutiks väga vaikselt podisema.
Seejärel aja leem korraks uuesti keema, lisa forellifileed ja hoia neid keemistemperatuuril kümmekond minutit.
Borš suitsukanaga
Praegu tundub see täiesti uskumatu, aga lapsepõlves ma vihkasin igasuguseid peeditoite. Millal ma peedi enda jaoks avastasin, enam ei mäleta. No peet on kohe VÄGA hea ja borš on üks mu lemmiksuppe. Suvel tegin Conrani kokaraamatu borši - see oli püreesupi variant. Ka väga maitsev. Sügisel aga leidsin Tuuli blogist väga huvitava seeneborši retsepti. Juhtus nii, et kõik komponendid olid olemas ja poole tunni pärast auras supp juba laual. Isegi üks mitteseenesööja sai ära petetud.
Kuna retsept on väga lihtne ja seenehooaeg möödas asendasin seened suitsukanaga ja uus lemmikborši retsept oligi sündinud.
1 suitsukana koib
2 keskmist peeti (300g)-keedetud
4 väiksemat kartulit
1 porgand
1 sibul
2 küüslauguküünt
2spl võid
2spl tomatipüreed
soola, pipart, valge veini äädikat, suhkrut
1l kanapuljongit
Koori kartulid, tükelda ja jäta külma vette ootele.
Riivi peet ja sega parema värvi saavutamiseks pisukese äädikaga. Riivi porgand, tükelda sibul ja küüslauk. Puhasta kanaliha luudelt, nahk viska minema.
Pane kartulid kanapuljongisse umbes 10 minutiks keema. Samal ajal hauta teises potis või näiteks wokpannil võis läbi sibul, küüslauk(mulle meeldib küüslauk seibidena),porgand ja peet. Lisa tomatipüree hauta veel 3 minutit. Lisa hautis puljongile ja keeda vaiksel tulel 10 minutit. Lisa tükeldatud kanaliha ja lase veel mõni minut podiseda. Maitsesta.
Traditsiooniline kaunistus on hapukoor ja piske maitseroheline.
Tellimine:
Postitused (Atom)