Pühapäev, oktoober 31, 2010

Neerupirukas jahimehe moodi

Selle loo pealkirjaks võiks veel olla, et kuidas ma T-le salaja neeru sisse söötsin.
Ta on mulle palju kordi rääginud, kuidas neerud jäävad pärast jahti koertele söögiks ja kuidas tema neeru ei söö. Mulle aga meeldib uusi maitseid kogeda ja olin talle mitmeid kordi rääkinud,et mõnikord võiks ju neerud koju ka tuua. No sellel sügisel see siis juhtus, et T saabus jahilt kenade põdravasika neerudega, ise muidugi väites, et tema neid küll ei söö.
Kaevasin siis pisut netis ja kokaraamatutes ning hakkasin laupäeva hommikul pihta.
Niisiis pese neerud, tee neeru sisemisele küljele sisselõige ja lõika 2/3 läbi, murra neer kaheks leheks lahti ja eemalda pealmine kile. Puhasta neer seest valkjast osast. Nüüd pese neer hoolikalt voolava vee all ja jäta tunniks külma vette likku. Aseta sõelale nõrguma.
Kõikidest neerutoitude retseptidest otsustasin neerupiruka kasuks. Võibolla ka seetõttu, et kõik vajaminevad komponendid olid külmikus olemas.
Põhiretsept on Nami-Namist. Põhitoiduained aga Hiiumaa metsast.

Tainas:
250g jahu
140g võid
1 suur munakollane
3spl külma vett
pisut meresoola
Täidis:
200g põdravasika neeru
0,5kg põdravasika liha
paar peotäit lehterkukeseeni (sügavkülmast)
1 suur sibul
3spl jahu
3dl keedetud vett
puljongifondi(kasutasin vasika oma)
soola , pipart
kuivatatud tüümiani

Kuulsas inglise pirukaretseptis soovitatakse lihahautis valmistada eelmisel päeval. Mina tegin ühepäevapiruka.
Lõikasin neeru ja liha väikesteks tükkideks. Kõigepealt pruunistasin kuumas õlis neerutükid, siis kilekotis jahus-soola-pipa segus muljutud lihatükid (ikka mitmes jaos). Asetasin liha ja neerud ahjupotti. Järgmise tööna hakkisin sibula ja hautasin seda võiga mõned minutid. Sama kordus ka seentega. Kõik läks jälle ahjupotti. Nüüd kallasin peale kuuma vee, lisasin loorberilehe, puljongifondi, tüümiani. Sulgesin ahjupoti ja hautasin nõrgal kuumusel umbes tunni. Inglise retsept ütleb, et hauta ahjus 160 kraadi juures 75-90 minutit. Jahutasin hautise täielikult.
Vahepeal tegin taina. Sõelusin jahu kaussi, segasin sisse soola la lisasin külmad võitükid, näppisin puruks ning lõpuks valasin juurde munakollase-veesegu ja mätsisin tainaks. Tainas läks kilesse mässituna külma.
Nüüd jäi vaid oodata hautise jahtumist ning vahepalaks otsustasin valmistada endale olvalise lõunasöögi-ikka järelejäänud poolest neerust.(T oli loomulikult jahil.) Sulatatasin või pannil, pruunistasin neeru mõlemalt poolt, puistasin peale soola ja pipart, hautasin veel pisut. Nüüd lisasin pannile brändit ja panin kogu kupatuse põlema. Ootasin vapustavat maitseelamust, aga mida polnud, seda polnud. Hakkas juba tekkima hirm, et kas see pirukaga mässamine üldse ära tasub. Otsustasin siiski jätkata.
Jaotasin taina 1/3 ja 3/4. Tõe huvides tuleb öelda, et osa tainast jäi üle. Rullisin suurema osa ümmarguseks leheks ja vooderdasin kõrgema pirukavormi põhja ja ääred, toestasin servad fooliumiga ja eelküpsetasin 200 kraadises ahjus 5 minutit. Valasin hautise vormi, katsin tainakaanega, surusin servad kokku, pintseldasin munaga ja tegin peale mõned õhuaugud. Muide, hautise sees maitsesid neerutükid paremini kui minu peenes lõunasöögis.
Küpsetasin 200 juures 15 minutit ja 160 juures 15 minutit. Ahjust tulles peaks pirukas mõni aeg tahenema. Meil juhtus aga nii, et näljane jahimees oli toitu juba tund aega oodanud. Lõikasin piruka liiga kiiresti lahti ja täidis vajus inetult välja ning ei kutsunud pilti tegema.
Nüüd aga tagasi alguse juurde. T küsib, et mis pirukas see on. Mina vastu, et arva ära. Nii rumal ta muidugi polnud, et neeru poleks ära tundnud. Rõõm on see, et arvati, et pirukas võiks kordamisele minna. Parim kiitus kokale.

Neljapäev, oktoober 28, 2010

Hatšapuri



See mõnus gruusia pirukas sattus rohelisse märkmikku Eesti Ekspressist Gruusia-Vene sõja aegu. Eks olin minagi südames väiksama poolel. Olen märganud, et hatšapuri on ka väga paljude toidublogijate lemmik. Lihtne valmistada, samas päris toekas suutäis. Kohustuslik täidise komponent on sulguni või brõnza juust.

125g hapukoort
75g võid
1 muna
3dl jahu
0,5tl soola
0,25tl soodat(proovisin korra ka küpsetuspulbriga,kuid soodaga tuleb krõbedam)
150g sulguni või brõnza juustu
1 küüslauguküüs
1spl õli

Sulata või ja sega hapukoorega. Klopi muna lahti ja lisa pool sellest või-hapukooresegule. Sõelu jahu kaussi ning lisa sool ja sooda. Nüüd kalla kaussi ka hapukooresegu ja sõtku tainaks. Jaota tainas kaheks võrdseks osaks.
Riivi juust jämeda riiviga. Purusta küüslauguküüs ja sega õliga.
Rulli tainapallid ümmargusteks ketasteks, tõsta esimene ahjuplaadile, määri küüslauguõliga, raputa üle riivitud juustuga, kata teise kettaga, suru ääred kokku. Määri munaga, tee pirukale kahvliga õhuaugud. Küpseta 200 kraadises ahjus kuldseks. Kulub 10-15 minutit.
Maitseb kõige paremini otse ahjust tulles.

Kolmapäev, oktoober 27, 2010

Heietus salakavalatest ainetest juurikates

Niisiis minu armas punapeet on pungil nitraate täis. Sellist asja lugesin 25. oktoobri Postimehest. Taipasin kohe õudusega, et olin viimase nädala jooksul valmistanud kahel korral boršisuppi ja korra veel ahjupeete. No kõige hullem varant: keeduvette voolab nitraadimeri ja kui vees leotamine võib nende(n) kogust vähendada, siis ahjupeetidesse jäävad nad selle loogika järgi ju alles.
Väga halvad juurikad on veel redis,salat, seller,rukola(teadaolevalt Anni Arro suur lemmik). Kõrge nitraadisisaldusega on veel till, porrulauk, petersell -kõik eespool loetletud on minu lemmikud. Lisaks veel hiina kapsas ja nuikapsas. Keskmise nitraadisisaldusega on kapsas ja kaalikas. Väikese n sisaldusega porgand(kuigi artikli sees nimetatakse ka teda kõrge n sisaldusega juurikaks). Väga väikese n sisaldusega on tomat, kartul, seened(jess),mugulsibul, küüslauk, marjad, puuviljad, tera-ja kaunviljad.
Õnneks väidetakse, et Eestis kasvatatud juurikad sisaldavad n vähem. Meil elab vähem taimekahjureid, mistõttu pole vajadust neid nii palju mürkidega pritsida. Samuti pole meie juurikatele jm. saadustele vaja lisada säilitusaineid.
Nitraatide kogust saab vähendada:
leotades-tunniajane leotamine aitab n hulka vähendada kolmandiku võrra
keetes-80% n läheb keeduvette
marineerides,hapendades, soolates
ära kasuta tilli, selleri ja peterselli varsi.
Niipalju agasid jäi aga õhku. Hakkasin siis netis surfama ja leidsin veel igasuguseid teooriaid, selleni välja, et punase liha, sibula ja küüslaugu söömine tekitab alzheimeri tõbe???
Kolmanda päeva õhtuks aga avastasin enda jaoks samuti netist kellegi Roostele omistatud lause.
Kõige pikem ja piinarikkam enesetapu moodus on ülitervislikud eluviisid.

Hautatud põdrasüda


Sügiseti satub meie toidulauale uluki süda. Jahihooaeg. T armastab südant väga, minul aga võttis selle toorainega harjumine küllaltki kaua aega. Nüüd arvan hoopiski, et ma lihtsalt ei osanud väärt toiduainele õigesti läheneda. Tänud T-le, et ta need minuvalmistatud vintsked tallanahad on ära söönud ja veel kiitnud ka. Mitmeid erinevaid retsepte katsetades on minu praegune lemmikvariant siin.

500g põdra südant
100g peekonit
2dl 35% rõõska koort
2dl vett
3spl jahu
soola, musta pipart
1spl punasesõstra -või pohlatarretist
pisut sinihallitusjuustu

Eemalda südamelt rasv. Pese hoolikalt külma veega. Lõika süda õhukesteks viiludeks. Pane jahu kilekotti, lisa südametükid ja mulju läbi. Nüüd laota liha lõikelauale vm. alusele.( Et vältida tükkide kokkukleepumist.)Tükelda peekon ja pruunista liha ja peekon jaokaupa. Kalla lihad ahjupotti, lisa vesi ja koor, maitsesta soola ja pipraga. NB! peekon on ka soolane. Lase hautis keema, keera kuumus madalaks ja hauta süda pehmeks.(Seekord kulus 3 tundi.)
Võta pott tulelt ja maitsesta tarretise ja sinihallitusjuustuga.
Lisand oli seekord kartuli-kõrvitsatamp küüslauguga ja rohelised herned.
Aitas süüa küll!
Juurde nautisime Selveris sooduspakkumisel olnud KWV Pinotaget 2008. Aitas juua küll!

Teisipäev, oktoober 26, 2010

Kotletid Ants Uustalu moodi


See retsept sattus rohelisse märkmikku pärast üht "Terevisiooni" saadet, milles Ants neid valmistas. Praegu on põdrajahi hoogaeg, nii et põdraliha ühe jahimehe naise külmkapis ikka leidub.

400g põdra hakkliha
200g sea hakkliha (ise tehtud)
4 munakollast
pisut rõõska koort
soola, pipart, riivitud muskaatpähklit
riivleiba paneerimiseks

Valmista hakkliha. (Pärast Adaveres lihakoolitusel käimist keelas T mul poest hakkliha ostmise.)
Kotlettide valmistamisel peaksid kõik valmistusained olema külmad, nii et peale valmistamist panen liha mõneks alaks külmkappi. Pane ahi 200 sooja. Lisa hakklihasegule munakollased, koor ja maitseained. Sega taignaks. Taigen ei tohi olla liiga tihke, vajaduse lisa koort. Vormi ümmargused kotletid, paneeri riivleivas ning pruunista pannil mõlemalt poolt mõned minutid. Järelküpseta ahjus 15 minutit.
Sobib hästi pohlamoosiga.

Pühapäev, oktoober 24, 2010

Õunapirukas kohupiima muretaignaga


Olen selle taignaga teinud tavalist plaadikooki. Nüüd tekkis aga idee valmistada ameerika õunapiruka tüüpi küpsetis. Taigna retsept on Ida Savi raamatust "Saiad, koogid, pirukad".
Piruka täidis on tavaliselt loominguline. Täna siis selline.

Kohupiimamuretaigen (pool kogust)

150g jahu (kolmandik täisterajahu)
100g võid
100g kohupiima
1spl suhkrut
pisut soola

Kõik muretaigna valmistamise retseptid algavad sõnadega: sõelu jahu lauale kuhja, ... . Mina aga võtan suure kausi, sest laual toimetades on pärast palju koristamist. Niisiis, sõelu jahu kaussi, lisa sool ja suhkur, sega läbi. Nüüd lisa külmad võitükikesed ja näpi kiiresti riivsaia taoliseks puruks. Kiirus on oluline, sest või ei tohi sulama hakata. Lisa külm kohupiim ja mätsi jälle kiirelt palliks. Aseta vähemalt pooleks tunniks külma.

Tänane täidis
5 õuna
50g rosinaid
2spl konjakit
4-5 spl suhkrut
kaneeli
riivitud muskaatpähklit
jahvatatud ingverit
2spl jahu

Pese rosinad ja jäta likku. Koori õunad ja lõika pisikesteks tükkideks. Lisa suhkur, konjak,maitseained ja sega. Lisa ka jahu ja jäta täidis ootele.
Pane ahi 200 kraadile sooja. Mina kasutan pöördõhku.
Jaga taigen 1/3 ja 3/4. Rulli suurem osa taignast ümmarguseks kettaks ja vooderda sellega pirukavorm. Üle serva jääv taigen lõika maha. Nüüd oleks vaja pirukapõhja eelküpsetada. Selleks on minu arust kõige lihtsam variant toestada servad fooliumiga. Et piruka põhi tuleks krõbedam, võib seda ka lahtiklopitud munaga määrida. Eelküpseta põhja 5- 7 minutit.
Nii, nüüd on mul ikka hirm, et põhi võib läbi vettida. Selle vältimiseks puistan sinna 1 purustatud digestive küpsise. Vala täidis vormi. Rulli väiksem taignaosa samuti kettaks. Määri eelküpsetatud taigna ülemine äär munaga ja suru ketas sinna peale. Ülejäänud servad lõika ära.
Määri pirukas munaga, tee taignasse kahvli või noaga mõned õhuaugud. Pista pirukas ahju ja küpseta 200 juures 20 minutit ja 160 kraadi juures veel 10 minutit.

Laupäev, oktoober 23, 2010

Kurgihoidis


Retsept oli mul Maalehe lisast juba mõned aastad tagasi välja lõigatud ja ühe kokaaraamatu vahele pistetud. Leidsin selle just ajal, mil oli tõeline kurgiuputus. Tegin järele. No on tõeliselt maitsev. Kaks kuud peale valmistamist on ikka endiselt krõmps ja värske. Hoian purke siiski külmkapis.

2kg kurke
3 suurt sibulat
1 küüslaugupea
2-3 tilliõisikut
2spl jämedat soola
2spl suhkrut
2spl 30% äädikat
1tl sinepipulbrit
1tl purustatud musta pipart (panin pisut vähem)
1tl mädarõigast

Viiluta kurgid, sibul ja küüslauk. Aseta kõik suurde kaussi, lisa tilliõisikud, sool, suhkur,äädikas, sinepipulber, pipar ja mädarõigas. Sega. Enda kümme sõrme on selleks kõige sobivamad. Mõne aja möödudes hakkab kurgiviiludest eraduma vedelikku. Nüüd on paras aeg segu kuumutatud purkidesse suruda ning purgid kaanetada.
Seisab külmkapis pool aastat.

Marineeritud kurgid

See siin on vanaema Rita marineeritud kurkide retsept.

1l vett
2spl äädikat -30%
1spl soola
3spl suhkrut
tillilehti-ja õisikuid
küüslauk
köömneid
basiilikulehti
korgirohu õisi
mustsõstralehti

Pane purgi põhja mõned mustasõstra-ja basiilikulehed, kurgirohuõisi, tillilehti ja -õisi, mõned küüslauguküüned ja pisut köömneid. Lao kurgid tihedalt purki.
Aja vesi keema, lisa sool ja suhkur. Keeda pisut. Kõige lõpuks lisa äädikas.
Vala kuum marinaad purkidesse. Aseta purkidele kaaned,ära kinni keera. Kuumuta purke veevannis, kuni kurgid hakkavad värvi muutma. Vett ei tohi keema lasta. Tõsta purgid ettevaatlikult välja ja alles nüüd kaaneta.

Teisipäev, oktoober 12, 2010

Võilillemesi


Vanaema Rita on suur Maria Trebeni austaja. Maria raamat "Tervis jumala apteegist" on tal alati käepärast. Ilmselt on taimed tema tervist tõesti kõvasti turgutanud, sest 78 - aastasena ei ole näiteks 12 kilomeetriline jalutuskäik talle mingi probleem. Võilillemett on ta keetnud juba aastaid. Sel aastal otsustasin selle tegevuse ka ise ette võtta. Trebeni õpetust järgides oleks mee koostises vaid võililleõisikud, vesi, sidrun ning suhkur, mina tuunisin mett internetist leitud õpetuste järgi veel ka vaniljesuhkruga. Arvan, et see postitus sobib esimeseks retseptiks rohelisse märkmikku.


1l võililleõisi (ainult kollased kroonlehed)

umbes 1l vett

pool sidrunit

1 kg suhkrut (täisroosuhkur on muidugi kasulikum, aga ka 5 korda kallim), mul oli tavaline

1tl vaniljesuhkrut


Pese võililleõisikud.Pesemine on oluline, sest vaatamata sellele,et korjasin võililli puhtast kohast, oli pesuvee põhjas ohtralt liiva ja pisikesi tigusid. Viiluta pool sidrunit. Pane õisikud ja sidruniviilud potti, vala üle külma veega ja lase keema tõusta. Keeda paarkümmend minutit tasasel tulel. Jäta keedus ööpäevaks tõmbama. Järgmisel päeval kurna saadus läbi sõela, pigista õisikutest võimalikult palju vedelikku välja. Lisa võilillemahlale ( mis on muuseas väga huvitava maitsega) suhkur ja vaniljesuhkur ja hakka vedelikku kokku keetma. Varu aega, sest see tegevus võib võtta päris palju aega, no näiteks minul kulus kuskil 3 tundi. Valmis saadus peaks olema värske mee konsistensiga. Riisu meelt kindlasti ka vaht. Vala mesi kuumadesse purkidesse.

Minu arust peaks selline siirup sobima väga hästi kuumutamist vajavatesse toitudesse mee asendajaks, kuna kuumutamisel mee kasulikud omadused niikuinii hävivad.

Minutehtud võilillemesi: