Praetud suvikõrvits

Viimasel ajal ei ole olnud tuju midagi blogisse lisada. Eks see rohkem küll selline enesehaletsemise olukord on. No ei oska mina nii ilusaid pilte teha nagu näiteks puhtarõõmu Piret, või nii lahedalt kirjutada nagu peastpehme Liina...Süüa meeldib endiselt teha ja uus käsitsikirjutatud märkmik aina täieneb.
See retsept on lisatud perekonna kaugelviibiva võsukese nõudmisel.
Pilt on klõpsatud millalgi enne sööki.

Vaja läheb:
suvikõrvits,keskmise suurusega
soola
küüslauku
muna
jahu
õli

Soovi korral võid suvikõrvitsa koorida. Lõika kõrvitsast umbes poole cm paksused viilud. Pane viilud kaussi, lisa sool ja purustatud (riivitud) küüslauk. "Masseeri"kätega kogu kupatus korralikult läbi ja jäta mõneks ajaks marineeruma. Järgmisel päeval on maitse isegi parem.
Pane taldrikule jahu ning klopi kausis muna lahti.Paneeri viile algul jahus, siis kasta need munasse ja prae keskmise kuumusega pannil kuldseks.
Sobivad iga prae täienduseks.

Metssea välisfilee kapparikastmes ja lillkapsa gratään

See uhke nimega toit on tegelikult üks ütlemata lihtne roog, mille valmistamiseks kulub vaid pool tunnikest.
Gratääni idee sain siit blogist.





umbes 600g välisfilee tükk
2spl kappareid
soola
pipart
paprikapulbrit
jahu
200ml vahukoort



Lõika metssea välisfilee ristikiudu umbes 2 sentimeetri paksusteks viiludeks, vasarda filee lamedamaks. Puista peale soola, musta pipart ja paprikapulbrit, keeruta liha jahus ning prae paksupõhjalisel pannil mõlemalt poolt mõni minut. Nüüd lisa pannile kapparid ja vahukoor,maitsesta soolaga, keera kuumus madalaks, kata pann kaanega ning jäta vaikselt kümnekonnaks minutiks hauduma. Piilu vahepeal, et vedelikku ikka jätkuks, vajadusel lisa pisut vett.

Lillkapsa gratään

500g lillkapsast
1dl vahukoort
1spl sinepit ( konjakimaitselist)
1 munakollane
peotäis kuivatatud piparmünti
soola
valget pipart
100g riivjuustu

Lase kastrulis vesi keema, lisa piparmündilehed, keeda pisut. Siis lisa sool ning õisikuteks jaotatud lillkapsas. Keeda 8 minutit (algses retseptis oli 5 minutit, minu õisikud olid ilmselt suuremad, nii et kulus rohkem aega).
Sega suuremas kausis omavahel munakollane ja sinep ühtlaseks, lisa vahukoor ja juust, maitsesta soola ja valge pipraga.
Nõruta lillkapsas, vala kaussi, soovi korral lisa ka hakitud piparmündilehti. Sega kergelt läbi.
Vala lillkapsasegu võiga määritud vormi ning küpseta 200 kraadises ahjus 20 minutit.
Väga maitsev roog, ilmselt värske mündiga veel maitsvam.

Põdravasika süda Põltsamaa Tõmmu kastmes, ahjus röstitud peetidega

Minu möödava aasta parim toiduõnnestumine.Esimene katsetus sündis täiesti juhuslikult - kõik toorained olid olemas ning pannile rändasid. Kuna T. on jätkuvalt südamevaimustuses ja igal võimalusel jahilt südamega naaseb, olen meie jaoks suutnud retsepti (no ütleme peaaegu) täiuslikuks lihvida.Ahjus röstitud peedid on meie kauaaegne lemmik ning südamele hea kaaslane.



500g südant
soola, pipart
kartulitärklist
150ml Põltsamaa Tõmmut

Pese süda hoolikalt, nõruta ja patsuta kuivaks. Lõika südamest õhukesed viilud, võid paksemaid lõike ka pisut vasardada. Hoia südant vähemalt tund toatemperatuuril. Maitsesta viilud soola ja pipraga, paneeri kergelt kartulitärklises (tagab roa mahlasuse) ning prae kuumal pannil või-õlisegus pruuniks.Kalla pannile Põltsamaa Tõmmu, keera kuumus madalamaks ning hauta umbes 5 minutit.

Röstitud peet võiks juba ootel olla.

8-10 väiksemat peeti
2 suurt sibulat
6 küüslaugu küünt
ürte (tavaliselt kasutan 2 erinevat nt. piparrohi.tüümian
meresoola
õli
palsamico äädika kreemi

Koori peedid,pese sibulad ja küüslaugu küüned (koorida pole vaja). Lõika peedid ja sibulad sektoriteks ja pane kaussi, lisa küüslaugu küüned, sool, ürdid ja õli. Sega kõik korralikult läbi ja vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Rösti peete 200 juures 40 minutit, vahepeal võib neid ka keerata. Kalluta küpsed köögiviljad kaussi, vala peale paar supilusikat balsamico kreemi, sega ning lase roal paarkümmend minutit tõmmata.



Aseta südamehautis taldrikule, lisa köögiviljad ning naudi neid klaasikese mõnusa punase veiniga.

Head uut aastat!

Hapukapsas, ikka ise tehtud

Mina olen selle põlvkonna inimene, kes mäletab, mis asi on kapsariiv. Just sellise riistapuuga igal sügisel kapsaid riiviti. Riivitud kapsad läksid soolaga kihiti puust tünni. Igat kihti tuli kõvasti tampida. Viimasele kihile asetati puhas riie, sellele tünnile vastavad lauad ning kõige peale kividest vajutus. Hapnenud kapsad rändasid keldrisse, kust neid siis jaokaupa tarvitati.
Hiljem ,siis kui me juba Pärnus elasime, valmistas ema kapsaid ka kolmeliitrilistesse purkidesse. Vaadates poes värske kapsa hinda (Selveris maksab värske kapsas 19 senti, hapukapsaste hinnad algavad 1,4 eorost) tulid vanad ajad meelde ja hapukapsad valmis tehtud said. Tulemus oli üle ootuste hea ja kapsategu oma koha blogis ka saab.
Õpetuse võtsin 1988.aastal ilmunud E. Reederi raamatust "Toiduainete säilitamine kodus".
Suureks abiks oli ka köögikombaini riiv. Kapsa tuli ilus peenike, peaaegu nagu Uus-Kongo talu oma.
Niisiis kapsas riivida, kallata suurde kaussi, lisada sool, tampida või muljuda niikaua kuni kapsastest hakkab mahla eralduma. Siis suruda kapsas tidedalt kolmeliitrilisse purki (jätta purgi ääreni 10 cm vabaks), katta kapsalehtedega, sinna peale tugev kilekott, mis täita veega. Nüüd taldrik peale, purk panna suurde ämbrisse või kaussi. Mõte on selles, et kui kapsas hakkab hapnema, surub ta kotti ülesse, sealt voolab vesi välja ning nii ei pääse kapsavedelik, mis on teadagi spetsiifilise lõhnaga meie lõhnameeli risustama.
Kapsad jätta sooja kohta hapnema. Kolme päeva pärast võib juba maitsta, kas kapsad on piisavalt hapud.Esimesel korral tegin õpetuse järgi ja lasin kapsastel nädal aega seista, siis pidin neid enne keetmist isegi pesema. Teisel korral piisas 3 päevast täiesti.

Vaja läheb: kapsast,soola,riivi, suurt kaussi, pudrunuia, 3-liitrilist purki, tugevat tervet kilekotti, ämbrit, millesse 3-purk vabalt sisse mahub.
1kg kapsa kohta tuleb võtta umbes 10g soola.
3-liitrilisse purki mahtus 2,7 kg kapsast.

Küpsetatud borlotti oad

Borlotti oad on ühed minu sellesuvise ajapidamise lemmiklapsed.
Kasvasid väga hästi, olid saagikad. Ubade noored kaunad on väga maitsvad hautatult ja marineeritult. Sügisel aga rõõmustavad aiapidajat oma paksude kirjude kaunte ja nunnude seemnetega.


Seemnesaak 240g.



Ubade jaoks retsepti otsides avastasin, et enamuses neist maitsestati ube salvei ja küüslauguga. Väga palju kasutati ka tomatit. Mina tahtsin võimalikult naturaalset varianti, sestap valmisid oad sellisel viisil:

240g ube asetasin ahjuvormi, lisasin mõned salveilehed, 4 küüslauguküünt, siristasin peale pisut oliiviõli, 1spl punase veini äädikat ja kallasin peale küllaltki soolase kanapuljongi.Katsin vormi fooliumiga ja ahju 50 minutiks.


Niisiis oad enne..


ja pärast.
Järgmisel korral võiks vist vedelikku pisut rohkem olla, sest oad olid kõik mahlad endasse imanud .
Hirveliga hautise juurde sobisid aga lisandiks imehästi.

Mündi ja küüslauguga marineeritud oad

Retsepti idee pärineb "Food Wishes" blogist.
Minu variant sai selline:

500g oakaunu
2 küüslauguküünt
mündi ja melissilehti
2spl sidrunimahla
1spl oliiviõli
1spl kreeka pähkli õli
soola, pipart, pisut mett

Eemaldasin ubadelt varrerootsud ning keetsin nad soolases vees poolpehmeks. Sellel ajal, kui oad potis podisesid, purustasin küüslauguküüned, hakkisin mündi ja melissilehed. Panin need kaussi, lisasin õli, sidrunimahla, maitsestasin soola, pipra ja meega. Kuumad oad tõstsin vahukulbiga kaussi ja lisasin marinaadi. Püüdsin kogu kupatust ka kergelt segada ja raputada. Pisut jahtunud oad tõstsin karpi ja valasin kaussi allasjäänud marinaadi ubadele. Jätsin karbi 4-5 tunniks külmkappi.
Tulemus sai ülimaitsev.




Sellel aastal kasvatan 4 sorti ube. Valisin kasvatamiseks põõsasoad, kuid alati ei tasu seemnepakil kirjutatut uskuda.
Nii selgus, et põõsasuba "Borolotto Firetonque" (need tagumised laiemad oad) on tegelikult üsna kõrged ja vajavad tugevat toestust.
Lilla sort "Amethyst" on poolkõrge ja ka teda on vaja toestada. Tundub, et on väga saagikas sort. Keetes muutuvad kaunad tumeroheliseks.
Kollane "Laurina". Maitsev ja üsna saagikas. Toestamist ei vaja. Esimene oasalat sai just sellest sordist tehtud.
Roheline "Buschbohne Skipper" on maitsev, ammu järeleproovitud sort. Pisut hilisem, kui teised.

Heeringavinegrett

Retsept pärineb raamatust "Vene köök".

10 väikest kartulit
10 väikest porgandit
5-6 väikest peeti
5 väikest kooritud kurki
4 soolaheeringa fileed

Kaste
2-3 spl veiniäädikat
8-10 spl õli (raamatus oli rafineerimata päevalilleõli, minul läks kastmesse 6spl viinamarjaseemne õli ja 2spl kreeka pähkli õli)
pisut soola
1tl suhkrut
pipart
1 väike punane sibul

Keeda koorega kartulid, porgandid ja peedid eraldi pehmeks, jahuta toatemperatuurile. Koori kõik juurikad ja lõika suupärasteks tükkideks. Tükelda ka kooritud kurgid ning heeringafileed.Sega tükeldatud ained omavahel.
Valmista vinegrettkaste. Selleks sega õli äädikaga ja lisa peeneks hakitud sibul. Maitsesta soola, suhkru ja pipraga. Vala kaste salatiainetele ja sega ettevaatlikult. Lase enne serveerimist 2-3 tundi külmkapis maitsestuda.

Röstitud paprikad

Röstitud paprikad on itaallaste toiduklassika. Esimest korda sõin ma seda hõrgutavat suupistet Controvento restoranis. Praegu tagantjärele meenutades, ajab lausa naerma, kuidas ma püüdsin neid kodus järele teha -kõige raskemaks osutus naha eemaldamine. No oleks võinud ju ometi kuskilt järele uurida. Nüüd on aga see mõnus suutäis tõusnud meie pere ja ka sõprade üheks suureks lemmikuks, nii et üsna tihti pean retsepti ka teistega jagama. Kuigi praegu võib paprikate valmistamist nii mõnestki blogist või raamatust leida, panen siiski oma variandi ka kirja.

1 kg paprikaid

2 spl sidrunimahla

4 spl oliiviõli

2 spl kreeka pähkli õli (minu jaoks kohustuslik)

1 spl mett

1 tl soola

musta pipart

värskeid või kuivatatud ürte (sobivamad on basiilik ja pune )

3 küüslauguküünt

Alusta paprikate röstimisest. Lülita ahi grillirežiimile (250). Pane ahjuplaadile küpsetuspaber, lõika paprikad pooleks, aseta lõikepool allpool plaadile , piserda õliga ning grilli 20 minutit. Jälgi protsessi pidevalt, paprikad peavad pealt täiesti mustaks minema ja natuke söemaitset teeb roa eriti hõrgutavaks.Nüüd on variante 3.1) Jäta paprikad plaadile ja kata fooliumiga.2) Pane paprikad kilekotti.3) Aseta kaussi ja kata taldrikuga. Olen kõik järele proovinud ja kõik nad ka töötavad. Jahuta paprikaid niipalju, et sõrmed kuumusele vastu peavad ( kui lased paprikatel liialt ära jahtuda, siis on nahka juba kehvem pealt ära tõmmata). Eemalda nahk; väikese noaga tõmmates eemaldub see väga hästi.

Valmista sidrunimahlast, õlidest ja maitseainetest kaste. Loa paprikad kaussi, puista vahele ürte ja küüslauguviile, kalla peale ka paprikatest eemaldunud mahl. Lase paar tundi maitsetel laagerduda.

Võta viil omaküpsetatud leiba, määri peale võid, asete leivale röstitud paprika ja naudi.

Karamelliseeritud punased sibulad

Niisiis, sõbrakesed, kas vasakpoolne sealiha rull meie selleaastat jõululauda kaunistab, ma veel ei tea. Kuid parempoolsetest karamelliseeritud sibulatest tuleb jõululaua hitt. Idee näppasin Rosemary kokakooli saatest.

1kg keskmise suurusega punaseid sibulaid
1spl tumedat muscavado suhkrut
1spl balsamico äädikat (kasutasin kreemi)
1spl võid

Koori punased sibulad nii, et juurepoolne osa jääks üsna terveks ning ka varte "rootsudest" jääks midagi alles. Lõika sibulad pikuti pooleks ning balanšeeri neid kergelt keevas vees mõned minutid. Nõruta sibulad. Pane pannile või, sulata selles suhkur ja lisa balsamico. Küpseta sibulapoolikuid mõlemalt poolt paar minuti pannil, järelküpseta ahjus 180 kraadi juures pool tundi.