Küpsetatud makrell

Tallinna Keskturu kalapoest on väga rahakotisõbraliku hinnaga võimalik hankida külmutatud makrelli (kalatädid nimetavad seda küll skumbriaks). Need kolm iludust maksid vaid 5 eurot.
Ma ei ole küll külmutatud kala fänn, kuid makrelli puhul minu arust suurt vahet pole, on ta värske või külmutatud.
Niisiis olin ühe pühapäeva varahommikul turu kalaputka esimene klient ja pisut unine tädi valis kalakastis mulle kolm kena kalakest välja.
Pärast nelja tundi autos sulamist oli Kärdlas just paras aeg kalade sisikond ja lõpused välja võtta ning loputatud kalad veel sulama jätta. Poolsulanult on sisikonna väljavõtmine kõige õigem, sest kui kalad on täielikult sulanud võib sisikond kõhuäärtesse mõru maitse jätta.
Sulanud kalale lõikasin mõned salgud, hõõrusin seest ja väljast soola ja pipraga, mahutasin kõhtu fenkoliseemneid, sibula-, sidruni- ja küüslauguviile ning rosmariinioksakese, lasin kergelt pannil oliiviõlist läbi ja ahju. Pisut õli veel peale ning 200 kraadi juures 10 minutit ühele küljele ja sama palju teisele.

Lõhesupp

Tuli kohe seekord isu kalajääkidest üks korralik selge supp keeta. Paprikat pole ma varem kalasupile lisanud. Sobis päris hästi.
Jääkideks olid lõhe ja kahe siia pead ja luud.


Puljong:
1spl võid
1 sibul
1 keskmine porgand
1 varsselleri vars
30g tükk fenkolit
700g kalajääke
1dl kuiva valget veini
1,2 l vett
1 loorberileht
5 tera pipart





Määri 3l poti põhi võiga. Pane poti põhja küllalki suurteks tükkideks hakitud köögiviljad. Nende peale lao kalajäägid (lõpused, uimed ja sabad praakisin välja, sest need võivad puljongi kibedaks teha), aseta kalajääkidele ümmargune küpsetuspaber ning kuumuta potti nõrgal kuumusel 10 minutit või kuni kalajäägid on valgeks muutunud.Nüüd lisa vein, lase kupatusel pisut keeda ning vala potti külm vesi. Kuumuta keedust pidevalt jälgides keemiseni, riisu vaht, lisa loorber ja pipar ning keeda vaiksel tulel pool tundi. Kurna.

Supp:
2 keskmist kartulit
1 sibul
1 suur porgand
pool punast paprikat
400g nahata lõhefileed
killuke võid
Tükelda köögiviljad kuubikuteks või kangideks.
Aja puljong keema ning maitsesta soolaga. Lisa keevasse puljongisse kartulitükid. Keeda need peaaegu pehmeks.
Hauta pannil samal ajal sibulat, porgandit ja paprikat.
Vala köögiviljad puljongisse ja keeda pisut.
Nüüd lisa supile lõhetükid, keera kuumus maha ja lase kalal umbes 5 minutit haududa.
Serveerimisel lisa supile mõni sidruniviil ning soovi järgi tilli.

Ahjus küpsetatud siig

Ilus elu jätkub. Reedel tagasi saarele sõites saime tuttavalt kalamehelt kõne, et hommikul oli kalameeste jumal teda kena saagiga õnnistanud. Nii lebasidki meie köögilaual sellised siiapurakad. Lisaks veel kolmekilone lõhe.
Ega midagi, aeg juba hiline, nii tuli kalad kiirelt rappida. Kõige väiksem jõudis õhtul praetuna taldrikule.
Kõige suurema soolasin graavimeetodil (sool, suhkur. pipar, till).
Keskmine isend valmis järgmisel õhtul ahjus küpsetatuna.














Siia hõõrusin seest ja väljast soolaga. Kõhtu läks pisut purustatud pipart, mõned tillivarred, 4 lehte kuivatatud salveid, paar sidruniviilu ning killuke võid. Mässisin kala fooliumisse ja 10 minutiks 200 kraadisesse ahju. Siis võtsin kalakese välja, piserdasin peale pisut valget veini ja oliiviõli ning lahtiselt uuesti 10 minutiks ahju. Lõpuks veel 5 minutiks grilli alla.















Lisandiks valmistasin fantaasiasalati, mille koostises olid külmkapist leiduvad köögiviljad: porgand, kurk, mandariin, fenkol ja roheline sibul õlikastmega.

Neljapäev on kalapäev: ahven ja tursk

Mu kallile kaasale meeldib väga väljend: ahven hommikusest püügist. Just selline isend taldrikul lebab. Lisaks ahvenale sattus Väinameres kalameeste võrku ka keskmise kasvuga tursk. Selles piirkonnas on see tõeline ime. Arvatavasti peab selle eest tänulik olema viimastele suurtele tormidele, mis on Läänemerd hapnikuga rikastanud ning siia soolasemat vett toonud.


Ahven kaalus ligi 300 grammi ning oli lisaks muljetavaldavale kaalule pungil marjast. Minu jaoks oli kogemus ahvenamarjaga esmakordne, hiidlasest kaasale kauge lapsepõlve maitsemälestus. Nõnda siis otsustasime, et rapime kalalt soomuse, puistame peale pisut soola ning jahu ja praeme kala kenasti kuldseks. Marjalt eemaldasin kelme, praadisin õlis keskmise sibula kuubikud, lisasin marja, hautasin veel mõne minuti ning lõpuks lisasin pisut hapukoort. Kala ja mari taldrikule, pisut hakitud rohelist sibulat peale, tükike musta leiba pealehammustamiseks - no mida paremat veel tahta...Hästi elame!


Tursk valmis juurviljapadjal ahjus küpsetatuna.

Vokkisin pannil sibula, paprika, porgandi, varsselleri ja küüslaugu. Maitsestasin juurikad soola ja pipraga, lisasin ka peotäie musti oliive. Kalatükid pruunistasin kergelt pannil, asetasin need juurviljadele. Kallasin kaladele klaasikese kuiva valget veini, maitsestasin soola ja pipraga, asetasin kaladele mõned küüslauguviilud, niristasin üle oliiviõliga. 20 minutiks 200 kraadisesse ahju ning õhtusöök oli valmis.
Ilus elu jätkub...





Uut ilusat elu tuleb oodata, sest reedel tuli jäämineku tõttu võrgud jää alt kiirelt ära päästa.

Ahjus küpsetatud hõbekoger

Loodan, et ma kala õige nimetusega ei eksi. Vaatasin netist nii kogre, kui ka hõbekogre pilte ja mulle tundub, et need isendid on ikka hõbekogred.



Niisiis, kui sa juba pikki aastaid ürgmehega abielus oled, tuleb ikka ette selliseid üllatusi, et niisugused kalad su köögikapile satuvad. Kui kõik ausalt ära rääkida,ega ma neid nähes just õnnest lakke hüpanud. Saareelanikuna ju ammu teada, et Läänemere kogred on väääääga luised kalad. Mida nende lõunamaiste nimekaimude kuld-merikokrede kohta öelda ei saa. Ainus põhjus miks nad ikka lõpuks ahju rändasid oli see, et just hiljuti olime koos sõpradega maitsva karpkala valmistanud. Enam-vähem samal moel ma ka kogred küpsetasin.















Vaja läheb:
mõned kalad (karp on igal juhul parem valik)
juurviljapadja jaoks erinevaid juurikaid, nt. porru. porgand, varsseller, paprika, oliivid jne.
värskeid ürte,nt. rosmariin, tüümian
ohtralt küüslauku
paar sidrunit
valget veini
õli
soola , pipart

Roogi ja rapi kalad, eemalda lõpused. Pese ja nõruta kalad. Tupsuta majapidamispaberiga võimalikult kuivaks.Hõõru kalad seest ja väljast soola ning pipraga ning lase maitseainetel pisut mõjuda.
Tükelda köögiviljad ning aseta küpsetusvormi põhja. Kokrede puhul praadisin juurikaid kergelt võis. Karpkalade puhul ladusime need otse ahjupannile.
Lõika kala külgedele mõned sisselõike ja prae neid kergelt õlis. Sisselõigetesse võid poetadaka mõned küüslauguviilud.
Topi kalade kõhtu maitseroheline, sidruni-ja küüslauguviilud.
Aseta kalad juurviljapadjale, sirista üle valge veini ja oliiviõliga, pista 180 kraadisesse ahju ja küpseta kalade suurusest olenevalt 25-40 minutit.
Kogred valmisid Hiiumaa ahjus 25 minutit, 2 pooleteistkilost karpi külaahjus umbes 30minutit ning kolmekilone karp Tallinna ahjus 45 minutit.
Ja siis kannatust (käib kokrede kohta), läheb tõeliseks luunoppimiseks. Kõhuääred suutsin kahvli ja noaga kätte saada, kuid selja ja sabaosas tuli kõige kangemad prillid ninale panna ja näppudega luid välja õngitseda.
Maitsel polnud väga vigagi, kuid kalaluu foobia all kannatajatele on karpkala parem valik, sest peenikesi luid on karbil vaid sabaosas.

Marineeritud vürtsikilu

Ei tea, kas see on algaja õnn või midagi muud, aga kilude vürtssoolamine õnnestus väga hästi.
Lõpuks sai ära proovitud ka Leif Mannerströmi raamatust "Heeringas ja räim" see ammu mõttes olnud retsept.
Kiiduväärt roog. Läheb kindlasti kordamisele.



Koostisained:
1 karp vürtsikilu
pool punast sibulat
5cm jupp porrulauku
2spl kappareid
tilli





Vinegrettkaste:
1küüslauguküüs
4tl punaveiniäädikat (kasutasin siidriäädikat, mis sobis ka väga hästi)
1dl oliiviõli
1spl Dijoni sinepit
pisut soola ja pipart

Fileeriga kilud, eemaldage nahk ning laduge kenasti vaagnale. Lõigake porru imeõhukeseks ja hakkige sibul hästi peeneks. Puistake need kaladele ning lisage kapparid.
Kastme jaoks purustage küüslauguküüs. Lisage äädikas, sinep, sool ja pipar. Segage juurde oliiviõli ja laske kastmel pisut tõmmata.
Valage kaste kiludedele ning jätke paariks tunniks külma maitsestuma
Kaunistage maitserohelisega ning nautige röstisaia, aga miks ka mitte musta leivaga.

P.S. Ei tea, millise kaaluga Rootsis kilukarbid on, minul kulus selle retsepti tarvis umbes 30 kilu.

Talvine rõõm - värske kilu

Talviti eksib mõnda Hiiumaa sadamasse kilutraaler, kust kohalikud teadjamad inimesed värsket kilu hangivad. Nii sattus päris kena kilukogus ka pühapäeva õhtul minu köögilauale.
Maitseainete riiulil sobrades selgus, et sealt puudus kiluvürts. No ei olnud viitsimist poodi minna ja nii tuli appi Toidutare, kus kiluvürtsi koostisained kirjas olid. Koguseid küll polnud, panin tunde järgi ühte ja teist, uhmerdasin vürtsid peenemaks, lisasin soola ja suhkrut ning soolasin kilud sisse. Hiljem lisasin veel loorberi ja värske rosmariini.


Niisiis kiluvürtsi koostisained on: vürtspipar, must pipar, koriander, muskaatpähkel, ingver, nelk, kaneel, kardemon, rosmariin.
Ingveri ja kaneeli panin jahvatatud kujul, teised vürtsid uhmerdasin ja rosmariin on värskelt potist lõigatud.













Ülejäänud kilud said fileeritud ning sitsiiliapäraselt ahjus küpsetatud. Idee ammuselt Sitsiilia reisilt, kus sama roog valmis sardiinidest.




















500g värsket kilu (fileeritud)
pool sidrunit (viilututud)
2 küüslauguküünt (viilutatud)
mõned loorberilehed ja oliivid
maitserohelist (petersell, pune)
riivsaia
oliiviõli
soola, pipart


Määri ahjuvorm õliga, puista põhja pisut soola. Keera kilufileed rulli ja lao vormi, säti rullide vahele sidruni- ja küüslauguviilud, pista siia-sinna mõned loorberilehed ja oliivid. Jahvata kaladele soola ja pipart, puista peale maitseroheline ning kasta lahkelt oliiviõliga. Lõpuks riputa roog üle riivsaiaga.
Pista vorm 10 minutiks 200 kraadisesse ahju.
Serveeri salati ja musta leivaga.


Eestimaised kilud......







ning sardiinid Sitsiiliast.

Kalamarja soolamine

November on forellipüügi kõrghooaeg. Igal püügikorral jääb võrku ka mõni emaskala, kõht marjast pungil.
Esimesel, ja paremal juhul saab marja välja "lüpsta". Teisel juhul on marja ümber kelme, millest vabanemine on üsna tüütu.
Parim moodus on mari panna kaussi sooja vette ja teda vispeldada, nii jääb kile vispli külge.


Edasi pesta mari läbi mitme vee. Lõpuks valada marjateradele umbes 60 kraadine vesi, lasta seista paar minutit ning seejärel kallata ta sõelale nõrguma.


Soola koguse kohta on andmed üpris erinavad. Olen leidnud soovitusi seitsmest kuni kolme protsendini. 7 on ilmselge liialdus. Mina panin viimasele portsule 3 protsenti. Kalamari segada soolaga (meresool), jätta paarikümneks minutiks soolduma,siis nõrutada veelkord. Lõpuks purki ja külma.
Väikese soolakoguse puhul tuleb mari kiirelt ära tarbida või sügavkülma panna.
Minu kogemuste põhjal külmutamine kalamarja omadusi ei muuda.
Kui aga soola juhtus liiga palju saama, siis võib marja ka leotada ning uuesti nõrutada. Ka järele proovitud nipp.


Sügisese ehk nagu Hiiumaal öeldaks "kudekala" nahk on üsna limane , seetõttu on tema soolamine üsna problemaatiline. Lima on ebameeldiv ja väga raskesti eemaldatav. Nii olen naha lihtsalt ära fileerinud ja tulemus on palju esteetilisem.
Soolamiseks on paremad isaskalad.

Graaviräimed sinepikastmes

Retsept on pärit Leif Mannerströmi raamatust "Heeringas ja räim".

0,5 kg ilma nahata räimefileesid

Soolvesi:
1dl suhkrut
0,5dl soola
0,5dl vett
2spl valget pipart
1 kimp tilli

Kastme jaoks:
2spl rootsi sinepit
1spl tumedat sinepit
3spl suhkrut
0,5 sidruni mahl
1spl punaveiniäädikat
1spl sojakastet
mõned tilgad Worchesteri kastet
0,5tl jahvatatud valget pipart
1spl vett
1,5dl rapsi-või maisiõli(oliiviõli ei sobi)
1 kimp tilli

Hoiatan ette, et räimede puhastamine on küllaltki tülikas töö. Kui osta fileed, läheb asi kindlasti libedamalt. Minul olid aga räimed niiöelda "hommikusest saagist",nii et kogu töö tuli endal ära teha. Õnneks aitas "Kukul külas" saade koos Indrek Sammuliga ajal mõnusalt veereda.
Esimesel päeval tuleb räimed soolvette panna. Selleks lahusta sool ja suhkur vees.
Purustage valge pipar jämedalt ja hakkige till peeneks ning lisage veele. (Minul valget terapipart polnud, asendasin selle musta pipraga ja panin vähem.)Pange fileed soolvette ning jälgige, et kõik oleks kenasti vedelikuga kaetud. Asetage räimed vähemalt 24 tunniks külmkappi.
Järgmisel päeval valmistage sinepikaste.
Segage kokku sinepid (no kust seda rootsi sinepit meil saada on? kasutasin soome mahedat ning prantsuse sinepi asemel konjakiga sinepit), suhkur,sidrinimahl, äädikas, sojakaste, Worchesteri kaste, pipar ja vesi ning siis siristage juurde pidevalt segades õli. Lõpuks segage kastmesse hakitud till. Pange kaste mõneks tunniks külmikusse tõmbama.
Laotage räimed vaagnale ja serveerige sinepikastme, röstisaia ja klaasi vahutava õllega.
Ma ei ole rootsi köögi maitsetega eriti kursis, kuid roog tundus küll kuidagi "rootsilik" ja õlu oli ka kalale täiesti sobilik kaaslane.

Heeringavinegrett

Retsept pärineb raamatust "Vene köök".

10 väikest kartulit
10 väikest porgandit
5-6 väikest peeti
5 väikest kooritud kurki
4 soolaheeringa fileed

Kaste
2-3 spl veiniäädikat
8-10 spl õli (raamatus oli rafineerimata päevalilleõli, minul läks kastmesse 6spl viinamarjaseemne õli ja 2spl kreeka pähkli õli)
pisut soola
1tl suhkrut
pipart
1 väike punane sibul

Keeda koorega kartulid, porgandid ja peedid eraldi pehmeks, jahuta toatemperatuurile. Koori kõik juurikad ja lõika suupärasteks tükkideks. Tükelda ka kooritud kurgid ning heeringafileed.Sega tükeldatud ained omavahel.
Valmista vinegrettkaste. Selleks sega õli äädikaga ja lisa peeneks hakitud sibul. Maitsesta soola, suhkru ja pipraga. Vala kaste salatiainetele ja sega ettevaatlikult. Lase enne serveerimist 2-3 tundi külmkapis maitsestuda.

Marineeritud koha

Paar kuud tagasi naasis T autoteenindusesest (?) külmutatud kohablokk kaenla all. Ise veel hullult õnnelik, et just Peipsilt toodud ja puha. Ei osanudki tema rõõmu jagada. Esiteks ei armasta ma külmutatud kala ning teiseks oli kogus ikka väga suur. Nii see kalapakk oma koha sügavkülmas leidis. Vaatamata pidevatele meeldetuletustele ei tulnud mul mingit mõnusat ideed, mida selle kalakogusega peale hakata. Lõpuks andsin järele ning tõstsin paki külmkappi sulama. Selgus, et pakis oli 9 kobedat kohafileed. Täpselt samal ajal leidsin Pireti blogist selle retsepti. Kolm fileed igatahes oma tee aurutuskarpi leidsid. Tulemus oli super hea, no ei olnud aru saada, et tegu on külmutatud kalaga. Kõige suuremast fileest tegin rohelisi kalakooke- ikka idamaade mõjutustega.

Järgijäänud kalad praadisin, ja nagu te juba aru saate, viimased lihtsalt marineerisin.

See on nüüd minu lapsepõlve retsept ja meenutab kauneid kevadisi aegu Pärnus, kus kohakala oli lausa igapäevane toit, mitte luksus nagu praegu.

praetud kohafilee tükke

1/2 l vett

1 porgand

2 keskmist sibulat

5 pipratera

2 vürtspipra tera

2 loorberilehte

1 spl 30% äädikat

1spl soola, 1spl suhkrut

Kõigepealt keeda sibula-ja porganditattad poolpehmeks. Siis lisa maitseained ning äädikas, keeda veel pisut. Jahuta marinaad ja vala kaladele. Parim nautimise aeg on järgmisel päeval.

Valeanšoovis

Anšoovis ja kilu on mõlemad väikesed heeringalised. Esimese kodu on Vahemeres, teisel Läänemeres. Nõnda võib ka anšoovis näiteks valekilu olla.





Õnnelik on päev kui sul õnnestub osta kogunisti 2 kilo värsket kilu. Odav, aga luksuslik. Töömahukas, aga maitsev. Ühele perele, kus on kolm kilusööjat on 2 kilo korraga söömiseks ikka liig mis liig. Kui marineeritud ja ahjukilude ports on kõrvale pandud ,valmistan ülejäänutest vürtsikilu. Selleks sobib poest ostetud Santa Maria maitseainesegu. Segan maitseained soola ja suhkruga ning laon kilud kihiti karpi, kihtide vahele peidan veel loorberilehe. Meile maitsevad kalakesed juba järgmisel päeval, kuid kolmandal päeval on isu otsas. Nüüd on paras aeg kalad rappida, suurematel luu välja õngitseda, ka seljauim ära rebida ning purki või kaussi laduda. Kihtide vahele ja peale panen sibularattaid ja lõpuks kallan kupatuse õli ja pisukese sidrunimahlaga üle. Sellisel moel säilivad kalad külmkapis mitu nädalat ning söögiabi (näiteks praemuna rõõmustamiseks) on omast käest võtta.

Marineeritud kilud

Retsept on pärit raamatust " 450 retsepti kogu maailmast". Seal oli küll tegu anšoovistega, aga ka kiludega õnnestus toit hästi. Tegin väikesed omapoolsed muudatused. Algretseptis näiteks suhkrut polnud.

240g värskeid kilusid
3 sidruni mahl
2spl külmpressitud oliiviõli
2 peenelt hakitud küüslauguküünt
1spl värsket peterselli
meresoolahelbeid
pisut suhkrut

Lõika ära kilude pead ja sabad. Seejärel lõika kalad küljelt lahti. Ava kilud piki selgroogu laiali, eemalda ettevaatlikult selgroog. Aseta kilud nahapool allapoole kaussi ja vala üle sidrunimahlaga, kihtide vahele riputa soola(mahl peab kalu täielikult katma). Jäta kalad üleöö seisma. Kalaliha peab muutuma valgeks. Pane kalad sõelale nõrguma. Serveerimisel lao kilud vaagnale. Valmista oliiviõlist, natukesest sidrunimahlast, suhkrust ja hakitud küüslaugust segu ning vala see kaladele. Puista peale pisut soolahelbeid ja jäta mõneks ajaks jahedasse ootele. Puista peale hakitud peterselli ja naudi. Mõni keerd värsket pipart ei tee ka paha. Mõtlen siin, et järgmisel korral võiks marinaadisegusse ka pisut tšillit sokutada.
Muide, nii kilu kui ka anšoovis on mõlemad heeringalised. Üks siis pärit Läänemerest, teine Vahemerest.

Paberil praetud forell

Üks tore võimalus natuke teistmoodi kala valmistada. Lõika küpsetuspaberist ring, mis katab panni kuni servadeni (Serlal on selleks lausa spetsiaalne paber). Aja pann kuumaks ning prae kala mõlemalt poolt 3 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. Rasva pole vaja, samuti oled vaba pannipesust.

Lisandiks sobivad aedoa ja porgandikangid. Keedan neid algul soolakas vees 5 minutit ning hiljem lasen pannil või ja küüslaugu segus pisut haududa. Väga hästi sobisid kala juurde ka küpsetatud kirsstomatid.

500g kirsstomateid

1spl õli

o,5tl soola

0,5tl suhkrut

1tl kuivatatud punet

musta pipart

Lao kirsstomatid sobivasse ahjuvormi. Sega kausis õli, sool, suhkur, pune(arvan, et basiilik sobiks ka) ja must pipar. Nirista segu tomatitele. Nami-nami retsept ütleb, et tomateid tuleb küpsetada 160 kraadises ahjus 1,5-2 tundi. Minul kulus vaid tund. Hea, et veel õigel ajal jaole sain, olid teised juba üsna närtsinud moega. Maitse oli aga hea.

Vürtsikas forell

Üks ütlemata mõnus ahjuforelli retsept. Eelmises postituses pildil ilutsenud kalade keskmine kaal oli 1,2 kilo. Ühe kala kohta olid allpool toodud maitseainete kogused päris parajad.

Vaja läheb:

2 küüslauguküünt

1tl värskelt riivitud ingverit

hakitud tšillit(maitse järgi, punast või rohelist)

1tl soola

1spl mett

1spl õli

musta pipart

Lülita ahi 200 kraadi peale .

Suru küüslauguküüned läbi pressi kaussi, lisa ülejäänud maitseained ja sega läbi.

Määri saadud segu kalale. Aseta see fooliumile. Võid panna foolimit ka kaks kihti. Kala peaks olema nii kaetud, et peale jääks ka pisut õhuruumi. Küpseta forelli umbes 20 minutit. Lase kalal enne serveerimist pisut "puhata".

Serveeri aurutatud riisi ja tomati-kurgisalsaga.

Tomati-kurgisalsa (või salat)

2 tomatit

pool pikka kurki

1 suurem sibul, võib ka punane olla

1spl sidruni või laimimahla

3spl oliivõli, või 2spl oliivõli ja 1spl kreeka pähkli õli

mett

soola, musta pipart

maitserohelist (koriander või petersell)

Kõigepealt pane kaussi sidrunimahl, lisa mesi, sool ja pipar ja sega läbi. Nüüd nirista juurde pidevalt segades õli. Koori sibl, lõika väikesteks tükkideks ja pane kastme sisse marineeruma.

Aseta tomatid kaussi, vala peale keev vesi ja hoia neid seal umbes pool minutit. Tõsta nad nüüd korraks külma vette ja seejärel eemalda tomatitel koored. Lõika ka tomatid väikesteks tükkideks ja pane sõelele nõrguma. Koori kurk, lõika tükkideks ja aseta tomatite juurde sõelale.

Las seisavad seal oma kümmekond minutit. Lõpuks pane kurgi- ja tomatitükid sibulate juurde ning sega läbi. Lisa maitseroheline.

Pošeeritud ulukforell

Sellised iludused lebasid ühel varahommikul meie köögilaual. Tõeline luksus. Vabalt Läänemeres üles kasvanud forellipontšakad. Kolm emast ja kaks isast. Emastel mari nii küps, et lüpsa kaussi. Suvel "Conrani kokaraamatust "oli mulle meelde jäänud sõna "uluklõhe". Miks ei võiks ka sellise vabalt üles kasvanud kala kohta öelda ulukforell?

Retseptki on sealtsamast raamatust. (Olin sunnitud K.-lt jälle mõneks ajaks raamatu omastama.) Antud retseptis on Conranid küll valget merekala kasutanud, kuid forell mekkis ka ülihästi.

Alustuseks tuleb keeta court bouillon ehk eestikeeli kalakeeduleem ning seejärel kalafileed selles kümmekond minutit keemistemperatuuril hoida.

Court bouillon:

1 liiter vett

1/2 veiniklaasi valget veini

veidi valget veiniäädikat

1/2 sibulat, õhukeseks viilutatud

1 tl musta terapipart

1spl meresoola

1 loorberileht

kimp petersellioksakesi

Pane kõik ained suurde madalasse potti, lase keema tõusta ja jäta nõrgale tulele umbes 20 minutiks väga vaikselt podisema.

Seejärel aja leem korraks uuesti keema, lisa forellifileed ja hoia neid keemistemperatuuril kümmekond minutit.