Lõhesupp

Tuli kohe seekord isu kalajääkidest üks korralik selge supp keeta. Paprikat pole ma varem kalasupile lisanud. Sobis päris hästi.
Jääkideks olid lõhe ja kahe siia pead ja luud.


Puljong:
1spl võid
1 sibul
1 keskmine porgand
1 varsselleri vars
30g tükk fenkolit
700g kalajääke
1dl kuiva valget veini
1,2 l vett
1 loorberileht
5 tera pipart





Määri 3l poti põhi võiga. Pane poti põhja küllalki suurteks tükkideks hakitud köögiviljad. Nende peale lao kalajäägid (lõpused, uimed ja sabad praakisin välja, sest need võivad puljongi kibedaks teha), aseta kalajääkidele ümmargune küpsetuspaber ning kuumuta potti nõrgal kuumusel 10 minutit või kuni kalajäägid on valgeks muutunud.Nüüd lisa vein, lase kupatusel pisut keeda ning vala potti külm vesi. Kuumuta keedust pidevalt jälgides keemiseni, riisu vaht, lisa loorber ja pipar ning keeda vaiksel tulel pool tundi. Kurna.

Supp:
2 keskmist kartulit
1 sibul
1 suur porgand
pool punast paprikat
400g nahata lõhefileed
killuke võid
Tükelda köögiviljad kuubikuteks või kangideks.
Aja puljong keema ning maitsesta soolaga. Lisa keevasse puljongisse kartulitükid. Keeda need peaaegu pehmeks.
Hauta pannil samal ajal sibulat, porgandit ja paprikat.
Vala köögiviljad puljongisse ja keeda pisut.
Nüüd lisa supile lõhetükid, keera kuumus maha ja lase kalal umbes 5 minutit haududa.
Serveerimisel lisa supile mõni sidruniviil ning soovi järgi tilli.

Nõgesesupp kitsejuustukreemiga

Selle imeliselt mõnusa ja toitva kevadsupi retsept on pärit eelmisest kevadest. Valmistatud soome köögi kursustel, mille juhendajaks oli Ants Uustalu. Supp oli mullusel kevadel mitmed korrad menüüs ja sattus ka Teele soovil minu blogi tunnusfotoks. Juba eelmisel aastal avastasin, et kuigi supp taldrikus on imeliselt roheline jääb ta pildile kuidagi hallikana. Sestap püüdsin selleaastast pilti pisut tuunida.
Supi jaoks korja näiteks keldri tagant liiter noori nõgesepealseid, varu mõned kartulid, pisut sibulat, küüslauku ja varssellerit, külmkapist tilgake koort ja hakka aga pihta.

1 suur sibul
2 küünt küüslauku
2 suurt kartulit
1 vars varssellerit
30 ml oliiviõli
30 g võid
1 l köögiviljapuljongit (olen kasutanud ka kanapuljongit)
100g kohvikoort (50g vahukoort)
1 l pestud ja nõrutatud nõgeselehti

Koori köögiviljad ja lõika väikesteks kuubikuteks. Prae või ja õli segus sibul klaasjaks, lisa varsseller ja küüslauk. Kuumuta veel pisut, lisa puljong (kuigi meile kaasa antud retseptis oli puljongit 1 liiter, jääb sellise vedelikukogusega keedus pisut vedelaks, sestap lisan puljongit pisut vähem) ja kartulid ning keeda pehmeks. Lisa koor, nõgeselehed ja keeda 1 minut. Püreesta supp ja maitsesta soola ja pipraga.

Kitsejuustukreem

200g kitsejuustu (viimasel korral kasutasin hiiumaist kitsejuustu)
50 ml vahukoort
pisut sidrunimahla, cayenne pipart, suhkrut

Purusta kitsejuust kahvliga, lisa vahukoor, sidrunimahl ja vahusta kreemjaks. Maitsesta cayenne pipra ja suhkruga. Viimasel korral lisasin pisut murulauku ka. Kevad ikkagi!

Külm ingverimaitseline porgandisupp avokaadoga

Kevade alguseks igati sobiv suutäis. Eks oleks tõesti viimane aeg ka taljele mõtlema hakata. Retsept pärit Nami-Namist. Mõned omapoolsed muudatused tegin ka.

3 küpset avokaadot
5dl porgandimahla (Kadarbiku)
1/2tl soola
poole laimi mahl
2tl värskelt riivitud ingverit
pisut karripulbrit
meresoola

Püreestasin saumikseriga 2 avokaadot, porgandimahla, riivitud ingveri, 3tl laimimahla ja soola. Kolmanda avokaado lõikasin väikesteks kuubikuteks, lisasin karripulbri, pisut laimimahla ja soola.Valasin supi suurematesse viskiklaasidesse, puistasin avokaadotükid pinnale ja valmis ta oligi.
Tere tulemast kevadesse!

Kartuli-bouillabaisse

Olen viimasel ajal täiesti teadlikult püüdnud toidublogisid vältida. Sel lihtsal põhjusel, et hakkasin taipama oma väikest sõltuvust blogide lugemises. See on ju sõltuvus, kui sa ennast kell üks öösel avastad arvuti tagant järjekordset blogi klikkamas. Minu pikk retseptiraamatute ja toiduajakirjade rivi oli jäänud hoopis unarusse. Ja millised toredaid raamatuid tegelikult olemas on! Nii olengi vahelduseks püüdnud uusi ideid leida just kokaraamatutest. Selle ütlemata lihtsa retsepti leidsin 2004. aastal ilmunud "Vahemere maade kokaraamatust". Retsept oma lihtsuses lausa kutsus järele proovima.

4spl oliiviõli

150g peekonit

150g musti oliive

1 loorberileht

4 kooritud küüslaguküünt

1,5 kg kooritud kartuleid

1l puljongit

Kuumuta õli suures kastrulis tuliseks. Pruunista peekonit koos oliivide, loorberilehe ja küüslauguküüntega 5 minutit. Lisa kartulid ja hauta madalal kuumusel 5 minutit. Vala kartulitele kuum puljong (nt. juurvilja või kana) ja keeda veel 15 minutit või seni kuni kartulid on valmis. Maitse, vajadusel lisa soola ja pipart. Serveeri kuumalt või toatemperatuuril.

Mulle tuletas see toit oma idee lihtsuse poolest meelde pekikastet lapsepõlvest, st. valmistada toit kodus olevatest toiduainetest. Meil rippus sahvris suitsusink, sibulad ja piim olid alati olemas, kartulid ka salves ja nii sõime korra või paar nädalas pekikastet kartuli ja hapukurgiga.

Sibulasupp

See supp oli mul juba ammu plaanis. Idee jälle Conrani kokaraamatust. Järgmise lause näppan just sellest raamatust. Väga külmal päeval pole tõesti paremat hingesoojendajat kui kuldse koorikuga kaetud ning aromaatseid aure levitav tulikuum supp.



50g võid
4 suurt salatisibulat, väga õhukeseks viilutatud
2 küüslauguküünt, väga õhukeste viiludena
1tl suhkrut
soola pipart
1l vasika-või köögiviljapuljongit
1 veiniklaasitäit kuiva valget veini
oksake tüümiani ja mõned petersellivõrsed kimpu köidetult

Sulata suures potis või, seejärel lisa sibulad ja küüslauk ning lase aeglaselt haududa, kuni segu muutub kahvatukollaseks. Selleks kulub väga madalal kuumusel 30 minutit. Sibul ei tohi põhja kinni jääda ega kõrbema minna. Kui sibul on pehme, lisa 1tl suhktut ja pisut soola. Seejärel lase edasi haududa, kuni sibulamass on läbinisti pehme ja maht tunduvalt vähenenud. Lisa puljong, vein ja maitseroheline ning lase veel 30 minutit keeda. Vajadusel maitsesta.
Kui soovid valmistada Soupe a l'Oignon Gratinee'd, siis jaga supp väikestesse kuumakindlatesse kaussidesse, kata kergelt röstitud saiaviiluga ning raputa üle ohtra koguse riivitud Gruyere'iga, hoia grillelemendi all, kuni juust on kuldne. Minul olid juustusaiad küll seekord lisandiks ning kaetud Šveitsi juustuga.

Borš suitsukanaga

Praegu tundub see täiesti uskumatu, aga lapsepõlves ma vihkasin igasuguseid peeditoite. Millal ma peedi enda jaoks avastasin, enam ei mäleta. No peet on kohe VÄGA hea ja borš on üks mu lemmiksuppe. Suvel tegin Conrani kokaraamatu borši - see oli püreesupi variant. Ka väga maitsev. Sügisel aga leidsin Tuuli blogist väga huvitava seeneborši retsepti. Juhtus nii, et kõik komponendid olid olemas ja poole tunni pärast auras supp juba laual. Isegi üks mitteseenesööja sai ära petetud.
Kuna retsept on väga lihtne ja seenehooaeg möödas asendasin seened suitsukanaga ja uus lemmikborši retsept oligi sündinud.

1 suitsukana koib
2 keskmist peeti (300g)-keedetud
4 väiksemat kartulit
1 porgand
1 sibul
2 küüslauguküünt
2spl võid
2spl tomatipüreed
soola, pipart, valge veini äädikat, suhkrut
1l kanapuljongit

Koori kartulid, tükelda ja jäta külma vette ootele.
Riivi peet ja sega parema värvi saavutamiseks pisukese äädikaga. Riivi porgand, tükelda sibul ja küüslauk. Puhasta kanaliha luudelt, nahk viska minema.
Pane kartulid kanapuljongisse umbes 10 minutiks keema. Samal ajal hauta teises potis või näiteks wokpannil võis läbi sibul, küüslauk(mulle meeldib küüslauk seibidena),porgand ja peet. Lisa tomatipüree hauta veel 3 minutit. Lisa hautis puljongile ja keeda vaiksel tulel 10 minutit. Lisa tükeldatud kanaliha ja lase veel mõni minut podiseda. Maitsesta.
Traditsiooniline kaunistus on hapukoor ja piske maitseroheline.