Kiluamps

Vaja läheb:
100g peenelt riivitud keedetud peeti
100g toorjuustu
2tl delikatess mädarõigast
soola, pipart, suhkrut

Sega kokku, riivitud peet, toorjuust ja mädarõigas, maitsesta soola, pipra ning suhkruga.
Rösti leib kergelt, lõika leivast ringid või kolmnurgad. Tõele au andes, olid minu suupisted kolmnurgad, kuna viinapitsiga lõikamine osutus üheks suureks nüsimiseks. Nii et pilt on natuke pakasuka.Pane leivale peedikreem, poolita kilufilee, eemalda nahk, keera rulli, säti torniks ning kaunista tillioksaga. Maitseb kilusõbrale olivaliselt.

Epiloog
Tuleb välja, et ise midagi uut välja mõelda on suht võimatu. Järgmisel päeval netis surfates leidsin selle postituse. Isegi kogused olid peaaegu samad.

Metsseapada

Kui peres on kirglik jahimees, siis on vabariigi aastapäeva õhtusöögiks otse loomulikult üks korralik pajaroog. Pajaroaks on parim nii umbes kaheaastane emis. Kuldiliha puhul on mõttekas hoida liha marinaadis pisut kauem. Põrsaliha aga pikka marineerimist ei vaja. Metssealiha kvaliteedi hindamiseks on parim vahend nina- kui lõhn tundub liiga muskuseline, tasub pikemale marineerimisele igatahes aega panustada.

Esimene päev:

1,5 kg metssealiha

3 varsselleri vart

2 suuremat porgandit

2 loorberilehte

5 tera rohelist pipart, 5 vürtsitera, 1 tl rosepipart, 10 musta terapipart

( mõnikord asendan rohelise pipra kadakamarjadega)

punast veini (nt. Melrot, Carmenere)

Lõika liha suupärasteks tükkideks. Tükelda ka porgand ja varsseller. Lao liha ja juurikad kaussi, puista vahele maitseained ning vala peale niipalju veini, et kõik ained oleks kaetud. Jäta marineeruma.

Teine päev

Vajad veel:

100g peekonit

seeni

1 suurem sibul

4 küüslauguküünt

puljongit

tüümiani

soola, pipart
paneerimiseks jahu

Patsuta liha kuivaks. Teine võimalus on liha suurele sõelale nõrguma jätta: see on nagu kaks ühes, sest liha soojeneb toatemperatuuril ning pealispind muutub samal ajal kuivemaks.
Puista liha pinnale soola ja pipart, paneeri jahus ( mulle meeldib kilekoti variant ) ning pruunista kuumas õlis. Pruunistasin aja kokkuhoiu mõttes osa liha otse ahjupotis ja teise osa pannil.
Lao liha, juurviljad, seened (minul olid seekord kuivatatud lehter-

kukeseened) potti, nopi veinist välja suuremad pipraterad ning vala potti. Pruunista pannil peekon, lisa hakitud sibula-ja küüslaugutükid. Kui kasutad hautises värsked seeni, tasub needki pannilt korra läbi lasta. Lisa kõik ained potti, vala peale niipalju puljongit, et liha oleks kaetud. Parim on muidugi ise keedetud puljong, kuid sobib ka fond. Puista peale värsket või kuivatatud tüümiani, kata kaanega ning jäta vaiksele tulele podisema. Minu pajad valmivad 3- 5 tunniga- aeg sõltub lihast. Tunnike enne valmimist eemaldan kaane ja lasen üleliigsel leemel aurustuda, see nipp aitab hautisel ka tummisemaks muutuda. Nüüd on ka paras aeg proovida, kas soola on ikka parasjagu. Ideaalne oleks kui pada saaks enne pidusööki mõni tund veel maitseid endasse akumuleerida.

Vahepeal on paras aeg valmistada näiteks kartulipuder ja mesised kaalikad ingveriga ning pidusöök võib alata.

Marineeritud koha

Paar kuud tagasi naasis T autoteenindusesest (?) külmutatud kohablokk kaenla all. Ise veel hullult õnnelik, et just Peipsilt toodud ja puha. Ei osanudki tema rõõmu jagada. Esiteks ei armasta ma külmutatud kala ning teiseks oli kogus ikka väga suur. Nii see kalapakk oma koha sügavkülmas leidis. Vaatamata pidevatele meeldetuletustele ei tulnud mul mingit mõnusat ideed, mida selle kalakogusega peale hakata. Lõpuks andsin järele ning tõstsin paki külmkappi sulama. Selgus, et pakis oli 9 kobedat kohafileed. Täpselt samal ajal leidsin Pireti blogist selle retsepti. Kolm fileed igatahes oma tee aurutuskarpi leidsid. Tulemus oli super hea, no ei olnud aru saada, et tegu on külmutatud kalaga. Kõige suuremast fileest tegin rohelisi kalakooke- ikka idamaade mõjutustega.

Järgijäänud kalad praadisin, ja nagu te juba aru saate, viimased lihtsalt marineerisin.

See on nüüd minu lapsepõlve retsept ja meenutab kauneid kevadisi aegu Pärnus, kus kohakala oli lausa igapäevane toit, mitte luksus nagu praegu.

praetud kohafilee tükke

1/2 l vett

1 porgand

2 keskmist sibulat

5 pipratera

2 vürtspipra tera

2 loorberilehte

1 spl 30% äädikat

1spl soola, 1spl suhkrut

Kõigepealt keeda sibula-ja porganditattad poolpehmeks. Siis lisa maitseained ning äädikas, keeda veel pisut. Jahuta marinaad ja vala kaladele. Parim nautimise aeg on järgmisel päeval.

Röstitud paprikad

Röstitud paprikad on itaallaste toiduklassika. Esimest korda sõin ma seda hõrgutavat suupistet Controvento restoranis. Praegu tagantjärele meenutades, ajab lausa naerma, kuidas ma püüdsin neid kodus järele teha -kõige raskemaks osutus naha eemaldamine. No oleks võinud ju ometi kuskilt järele uurida. Nüüd on aga see mõnus suutäis tõusnud meie pere ja ka sõprade üheks suureks lemmikuks, nii et üsna tihti pean retsepti ka teistega jagama. Kuigi praegu võib paprikate valmistamist nii mõnestki blogist või raamatust leida, panen siiski oma variandi ka kirja.

1 kg paprikaid

2 spl sidrunimahla

4 spl oliiviõli

2 spl kreeka pähkli õli (minu jaoks kohustuslik)

1 spl mett

1 tl soola

musta pipart

värskeid või kuivatatud ürte (sobivamad on basiilik ja pune )

3 küüslauguküünt

Alusta paprikate röstimisest. Lülita ahi grillirežiimile (250). Pane ahjuplaadile küpsetuspaber, lõika paprikad pooleks, aseta lõikepool allpool plaadile , piserda õliga ning grilli 20 minutit. Jälgi protsessi pidevalt, paprikad peavad pealt täiesti mustaks minema ja natuke söemaitset teeb roa eriti hõrgutavaks.Nüüd on variante 3.1) Jäta paprikad plaadile ja kata fooliumiga.2) Pane paprikad kilekotti.3) Aseta kaussi ja kata taldrikuga. Olen kõik järele proovinud ja kõik nad ka töötavad. Jahuta paprikaid niipalju, et sõrmed kuumusele vastu peavad ( kui lased paprikatel liialt ära jahtuda, siis on nahka juba kehvem pealt ära tõmmata). Eemalda nahk; väikese noaga tõmmates eemaldub see väga hästi.

Valmista sidrunimahlast, õlidest ja maitseainetest kaste. Loa paprikad kaussi, puista vahele ürte ja küüslauguviile, kalla peale ka paprikatest eemaldunud mahl. Lase paar tundi maitsetel laagerduda.

Võta viil omaküpsetatud leiba, määri peale võid, asete leivale röstitud paprika ja naudi.

Valge šokolaadi kook

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis on see kook maha viksitud siit blogist. Ise perenaisega koos valmistatud ja mõnusa seltskonnaga aasta tagasi ära söödud. No tuli selline nostalgia peale, et pidin selle mõtte kohe teostama. Šokolaadivarude revideerimisel selgus, et mul oli vaid 200g valget šokolaadi, vaja on aga 300g. Niisiis otsustasin teha kooki hoopis väikestes vormides.

100g võid

150g valget šokolaadi

2 muna

2spl suhkrut

3spl jahu

poole sidruni riivitud koor

pisut soola

pohli

Sulata või, võta tulelt ning sega sisse tükeldatud valge šokolaad. Vahusta munad suhkru ja sidrunikoorega. Sega omavahel vahustatud munad ja šokolaadimass. Sõelu juurde soolaga segatud jahu ja sega ühtlaseks tainaks.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Määri 4 portsjonvormi (läbimõõt 8,5 cm, kõrgus 4,5 cm) võiga. Vala tainas vormidesse, puista peale pohlad ja küpseta ligikaudu 15 minutit.

Serveeri jahtunult.

Mina tegin sellise vea, et küpsetasin 12 minutit ning ilmselt seetõttu jäi kook keskelt liiga vedel. Koogi võlu on selles, et ta peab olema seest pehme. Järgmisel korral pean jälgima, et koogipind oleks ka keskelt kuldne.

Valeanšoovis

Anšoovis ja kilu on mõlemad väikesed heeringalised. Esimese kodu on Vahemeres, teisel Läänemeres. Nõnda võib ka anšoovis näiteks valekilu olla.





Õnnelik on päev kui sul õnnestub osta kogunisti 2 kilo värsket kilu. Odav, aga luksuslik. Töömahukas, aga maitsev. Ühele perele, kus on kolm kilusööjat on 2 kilo korraga söömiseks ikka liig mis liig. Kui marineeritud ja ahjukilude ports on kõrvale pandud ,valmistan ülejäänutest vürtsikilu. Selleks sobib poest ostetud Santa Maria maitseainesegu. Segan maitseained soola ja suhkruga ning laon kilud kihiti karpi, kihtide vahele peidan veel loorberilehe. Meile maitsevad kalakesed juba järgmisel päeval, kuid kolmandal päeval on isu otsas. Nüüd on paras aeg kalad rappida, suurematel luu välja õngitseda, ka seljauim ära rebida ning purki või kaussi laduda. Kihtide vahele ja peale panen sibularattaid ja lõpuks kallan kupatuse õli ja pisukese sidrunimahlaga üle. Sellisel moel säilivad kalad külmkapis mitu nädalat ning söögiabi (näiteks praemuna rõõmustamiseks) on omast käest võtta.

Marineeritud kilud

Retsept on pärit raamatust " 450 retsepti kogu maailmast". Seal oli küll tegu anšoovistega, aga ka kiludega õnnestus toit hästi. Tegin väikesed omapoolsed muudatused. Algretseptis näiteks suhkrut polnud.

240g värskeid kilusid
3 sidruni mahl
2spl külmpressitud oliiviõli
2 peenelt hakitud küüslauguküünt
1spl värsket peterselli
meresoolahelbeid
pisut suhkrut

Lõika ära kilude pead ja sabad. Seejärel lõika kalad küljelt lahti. Ava kilud piki selgroogu laiali, eemalda ettevaatlikult selgroog. Aseta kilud nahapool allapoole kaussi ja vala üle sidrunimahlaga, kihtide vahele riputa soola(mahl peab kalu täielikult katma). Jäta kalad üleöö seisma. Kalaliha peab muutuma valgeks. Pane kalad sõelale nõrguma. Serveerimisel lao kilud vaagnale. Valmista oliiviõlist, natukesest sidrunimahlast, suhkrust ja hakitud küüslaugust segu ning vala see kaladele. Puista peale pisut soolahelbeid ja jäta mõneks ajaks jahedasse ootele. Puista peale hakitud peterselli ja naudi. Mõni keerd värsket pipart ei tee ka paha. Mõtlen siin, et järgmisel korral võiks marinaadisegusse ka pisut tšillit sokutada.
Muide, nii kilu kui ka anšoovis on mõlemad heeringalised. Üks siis pärit Läänemerest, teine Vahemerest.

Aurupirukad

Niisiis, aurutaja on lõpuks sisse õnnistatud. Kui ma Teelelt jõulukingiks aurutaja tellisin, ei osanud ette näha, et sellega nii kaua aega läheb. Aga millal siis veel, kui idamaade uue aasta puhul see riistapuu kasutusele võtta. Miks just aurupirukad? Ikka seetõttu, et idee oli mul juba kaua peas keerelnud. Tainaretseptki oli kaustikus kirjas. Hakkliha püüdsin maitsestada hiina ja tai maitseainetega.

Tainas:

250g jahu

1tl kuivpärmi

1tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soola

1tl suhkrut

1spl seesamiõli

130ml sooja vett

Sõelu jahu kaussi, lisa pärm,küpsetuspulber, sool, suhkur, sega läbi. Lisa õli ja vesi ja sõtku tainas palliks. Nüüd võta tainapall ja mudi seda käega (nn. käepäkaga?) jahusel laual kümmekond minutit, kuni tainas on mõnus siidine.Vormi tainast pall ja aseta kaussi. Kata tainakauss toidukilega ja pane suuremasse kaussi 40 kraadisesse vette kerkima. Las kerkib kahekordseks.

Täidis:

200g veiseliha

200g sealiha

1 punane paprika

1 sibul

2 küüslauguküünt

tükike ingverit

soola pipart

sojakastet

tšillikastet

teravat tšilli-ja ingverikastet

seesamiõli

Aja lihad 2 korda läbi hakklihamasina. Tükelda paprika, sibul, küüslauk ja ingver võimalikult peeneks ning kuumuta pannil kergelt läbi. Sega hakkliha ja juurviljad kokku ning maitsesta kastmete, soola ja pipraga, lisa ka pisut seesamiõli.

Vooli tainas vorstiks ja lõika 16 tükiks. Veereta tükid pallikesteks ja jäta rätiku alla 10 minutiks rahunema.Lõika küpsetuspaberist 16 ringi, millele saiad peale panna. Rulli pall ringiks, aseta ringile lihatäidis(ära koonerda) ja voldi ülevalt kokku. Aja vesi sobilikus anumas keema, aseta sellele aurutaja ja auruta saiu 15 minutit.

Valmistasin saiu 2 jaos: esimesed kohe peale vormimist ja teised tunnike hiljem. Peab ütlema, et ootamine tuli isegi kasuks. Kohesel aurutamisel oli saiade ülemine osa liialt paks, natuke ootamist aga tähendas seda, et tainas sai laiali vajuda ning pirukas tuli ühtlasema koorikuga. Tippimise jaoks valmistasin kastme jogurtist ja tšillikastmest.
Eks ühe õige eestlase jaoks on pirukas ikka pealt kuldne ja ahjus küpsetatud, aga vahelduse mõttes olid pirukad päris mõnusad. Järgmine väljakutse on dim sum.

Šokolaadimoussee

Üks tore ja lahe magustoit, mille maakeelne nimi on šokolaadivaht. Mulle lihtsalt hakkas sõna mousee millegipärast meeldima. Maitse asi...
Vaja läheb:
100g tumedat šokolaadi
1spl võid
2 suuremat munakollast
4spl vett
2dl vahukoort
1spl suhkrut
1tl vaniljesuhkrut
serveerimiseks vaniljejäätist ja tumeda šokolaadi laaste

Pane valmis kaks kuumakindlat kaussi. Ühte kaussi läheb šokolaad, 2spl vett ja või. Teise munakollased ja 2spl vett. Kõigepealt sulata vesivannil (pott veega,milles vesi on peaaegu keemistemperatuuril) pidevalt segades šokolaad, siis pane vesivannile munakollased ja vispelda need vahule. Sega šokolaad ja munavaht kokku ning jahuta.
Vahusta koor koos suhkrutega tihedaks vahuks.Ühenda šokolaadivaht ja vahukoor. Antud kohustest saab 4 magustoidupokaali. Kata pokaalid toidukilega ning aseta vähemalt 4 tunniks külmkappi tahenema. Serveeri vaniljejäätise ja šokolaadilaastutega.

Ahjukana kõrvitsaga

Siin peesitab eelmise aasta viimane kõrvits. Kõdusõnniku mullal kasvanud muskaatkõrvits, sordi nimi "Waltham Butternut". Kõrvitsa maitse teeb poest ostetule igal juhul silmad ette. Vaatamata sellele, et teadjamad hoiatasid, et

kõrvits ei pruugi säilida, kuna varrerootsud ei olnud korjamise hetkel veel puitunud, säilisid viljad väga hästi.

Selles retseptis said siis kokku kana ja kõrvits. Sellisel moel olen kana valmistanud lugematuid kordi. Põhiidee sain Mer-meri blogist.

Vaja läheb

1 suurem kana

2 suuremat laimi

soola, pipart

meelepäraseid ürte

sojakastet

oliiviõli

Kuivata kana seest ja väljast korralikult majapidamispaberiga. Nüüd hõõru kanake soola ja pipra seguga, ikka seestpoolt ka. Soola kulub umbes üks triiki supilusikatäis( mina soolast eriti ei armasta, soolasõbrad võivad kogust pisut suurendada). Valmista endale sobivatest ürtidest segu ja patsuta see kanale peale ja sisse. Minu tavaline segu on 1tl tüümiani, 1tl peterselli ja 1tl punet. Pese laim hoolikalt kuuma veega ja tee talle kahvliga augud sisse ning topi see kanale kõhtu. Kuumuta ahi 225 kraadini. Aseta kana ahjupotti ja küpseta 20 minutit,nii et kana on juba kenasti kuldne.

Vahepeal valmista segu 1dl oliiviõlist,1 laimi mahlast ja 3 spl sojakastmest. Nüüd küpseta kana veel tund aega 180 juures, iga 15 minuti järel pintselda teda õliseguga. Viimase pintseldamise ajal lisa kana ümber sibula ja kõrvitsatükid, püüa neid pisut juba tekkinud mahlas pöörata. Kui kõrvitsatükid jäävad sinu jaoks krõmpsuks, võid lasta toidul kaane all mõni aeg "tõmmata".