Mündi ja küüslauguga marineeritud oad

Retsepti idee pärineb "Food Wishes" blogist.
Minu variant sai selline:

500g oakaunu
2 küüslauguküünt
mündi ja melissilehti
2spl sidrunimahla
1spl oliiviõli
1spl kreeka pähkli õli
soola, pipart, pisut mett

Eemaldasin ubadelt varrerootsud ning keetsin nad soolases vees poolpehmeks. Sellel ajal, kui oad potis podisesid, purustasin küüslauguküüned, hakkisin mündi ja melissilehed. Panin need kaussi, lisasin õli, sidrunimahla, maitsestasin soola, pipra ja meega. Kuumad oad tõstsin vahukulbiga kaussi ja lisasin marinaadi. Püüdsin kogu kupatust ka kergelt segada ja raputada. Pisut jahtunud oad tõstsin karpi ja valasin kaussi allasjäänud marinaadi ubadele. Jätsin karbi 4-5 tunniks külmkappi.
Tulemus sai ülimaitsev.




Sellel aastal kasvatan 4 sorti ube. Valisin kasvatamiseks põõsasoad, kuid alati ei tasu seemnepakil kirjutatut uskuda.
Nii selgus, et põõsasuba "Borolotto Firetonque" (need tagumised laiemad oad) on tegelikult üsna kõrged ja vajavad tugevat toestust.
Lilla sort "Amethyst" on poolkõrge ja ka teda on vaja toestada. Tundub, et on väga saagikas sort. Keetes muutuvad kaunad tumeroheliseks.
Kollane "Laurina". Maitsev ja üsna saagikas. Toestamist ei vaja. Esimene oasalat sai just sellest sordist tehtud.
Roheline "Buschbohne Skipper" on maitsev, ammu järeleproovitud sort. Pisut hilisem, kui teised.

Aiapidaja rõõmuaeg

Heeringavinegrett

Retsept pärineb raamatust "Vene köök".

10 väikest kartulit
10 väikest porgandit
5-6 väikest peeti
5 väikest kooritud kurki
4 soolaheeringa fileed

Kaste
2-3 spl veiniäädikat
8-10 spl õli (raamatus oli rafineerimata päevalilleõli, minul läks kastmesse 6spl viinamarjaseemne õli ja 2spl kreeka pähkli õli)
pisut soola
1tl suhkrut
pipart
1 väike punane sibul

Keeda koorega kartulid, porgandid ja peedid eraldi pehmeks, jahuta toatemperatuurile. Koori kõik juurikad ja lõika suupärasteks tükkideks. Tükelda ka kooritud kurgid ning heeringafileed.Sega tükeldatud ained omavahel.
Valmista vinegrettkaste. Selleks sega õli äädikaga ja lisa peeneks hakitud sibul. Maitsesta soola, suhkru ja pipraga. Vala kaste salatiainetele ja sega ettevaatlikult. Lase enne serveerimist 2-3 tundi külmkapis maitsestuda.

Nõgesesupp kitsejuustukreemiga

Selle imeliselt mõnusa ja toitva kevadsupi retsept on pärit eelmisest kevadest. Valmistatud soome köögi kursustel, mille juhendajaks oli Ants Uustalu. Supp oli mullusel kevadel mitmed korrad menüüs ja sattus ka Teele soovil minu blogi tunnusfotoks. Juba eelmisel aastal avastasin, et kuigi supp taldrikus on imeliselt roheline jääb ta pildile kuidagi hallikana. Sestap püüdsin selleaastast pilti pisut tuunida.
Supi jaoks korja näiteks keldri tagant liiter noori nõgesepealseid, varu mõned kartulid, pisut sibulat, küüslauku ja varssellerit, külmkapist tilgake koort ja hakka aga pihta.

1 suur sibul
2 küünt küüslauku
2 suurt kartulit
1 vars varssellerit
30 ml oliiviõli
30 g võid
1 l köögiviljapuljongit (olen kasutanud ka kanapuljongit)
100g kohvikoort (50g vahukoort)
1 l pestud ja nõrutatud nõgeselehti

Koori köögiviljad ja lõika väikesteks kuubikuteks. Prae või ja õli segus sibul klaasjaks, lisa varsseller ja küüslauk. Kuumuta veel pisut, lisa puljong (kuigi meile kaasa antud retseptis oli puljongit 1 liiter, jääb sellise vedelikukogusega keedus pisut vedelaks, sestap lisan puljongit pisut vähem) ja kartulid ning keeda pehmeks. Lisa koor, nõgeselehed ja keeda 1 minut. Püreesta supp ja maitsesta soola ja pipraga.

Kitsejuustukreem

200g kitsejuustu (viimasel korral kasutasin hiiumaist kitsejuustu)
50 ml vahukoort
pisut sidrunimahla, cayenne pipart, suhkrut

Purusta kitsejuust kahvliga, lisa vahukoor, sidrunimahl ja vahusta kreemjaks. Maitsesta cayenne pipra ja suhkruga. Viimasel korral lisasin pisut murulauku ka. Kevad ikkagi!

Hollandis kevadel külas

Tõesti, esimene tunne, mis mind 15. aprillil lennukist välja astudes tabas, oli see, et olen ajaskuu aega ette sattunud. Rohi roheline, puud lehes ja lilleväljad õites.

Esimese päeva veetsime Amsterdamis. Kaks järgmist Haagis.

Jõudsime käia kolmes muuseumis: Amsterdamis Tussaud vahakujude muuseumis. Haagis Mestagi muuseumis, kus asub väga huvitav panoraammaal ja Madurodamis. Viimane on kuulus minilinn, milles asuvad Hollandi tähtsamate ehitiste koopiad vähendatud mõõtkavas 1:25.

Pildikesi Amsterdamist. Kanal, sild, rattad ja kevad.

Siit algabki kuulus Punaste laternate tänav. Miks ma seda hoopis
teistsugusena ette kujutasin?

Kohtumisi iidolitega siit ja teisest ilmast.

Lilleilu Haagi Kuninganna pargis.





Pühapäev Scheveningeni rannas.

Haagis on kastanid kohe-kohe õide puhkemas.

Reedeõhtune melu linna keskväljakul.



Õhtusöök väikeses ja armsas üliõpilaskorteris.



Toiduvalik Hollandis on Eesti omast tublisti parem ning hinnadki ei ole väga palju kallimad. Veini saab sealt kätte soodsamalt kui meil.
Kalarestoranis algasid veinide hinnad 25 eurost ja terve grillitud meriahven(seabass) maksis 23 eurot.
Kahe vaakumisse pakitud biifsteegi eest tuli välja käia 4,8 eurot.
Biifsteegi juurde valmistasin punase veini kastme, mille retsepti lubasin tüdrukutele ka kirja panna.

Vaja läheb
1dl punast veini (meil oli Melrot)
2dl puljongit
1 sibul
1 küüslauguküüs
1 loorberileht
pool õuna või mõned kirsid, maasikad vm.
mõned pipra ja vürtsiterad
maisitärklist
1spl võid

Pese sibul ja küüslauk. Vala vein potti. Lisa sibul, küüslauk, loorber, vürtsid ja puuvili ning keeda neid koos mõned minutid. Lisa puljong ja keeda veel, kuni vedeliku kogus väheneb poole võrra. Sega umbes pool supilusikat maisitärklist külma veega ja vala kastmesse. Kui kaste on paksenenud lisa või. Maitsesta vajadusel soola, suhkru ja pipraga.

Toredat kevadet teile kõigile ja tänud meeldiva seltskonna eest.

Šokolaadikook Daimi puruga

Minu blogikest on tabanud Kotermann. Kirjutan teksti valmis, paigutan vastavalt soovile ära, kuid nii kui vajutan Preview nuppu, on tekst ühte jorusse kokku jooksnud. Siiani abi pole saanud. Nii tulebki see postitus pildiseeriana. Koogi idee SIIT blogist, ainult suhkru koguse vähendasin 1 dl -le.

Beseekattega punasesõstra kook

Augustikuus sai sügavkülma poetetud mõned topsid punasesõstra püreega. Ühel päeval kappi revideerides avastasin häbiga, et ükski nendest polnud talve jooksul kasutust leidnud. Nii ma siis ühe karbi sulama tõstsin. Algselt kavatsesin teha hoopis teistsuguse koogi, aga kui Mari-Liisi blogist selle koogi retsepti leidsin,hakkasid peas hoopis teised mõtted mõlkuma.

Koogi põhjaks segasin omavahel 100g toasooja või ja 2spl suhkru. Siis lisasin 2,5 dl jahu, millele segasin juurde pool tl küpsetuspulbrit ja 2spl vett. Segasin kiirelt taignaks ja katsin sellega 26cm lahtikäiva koogivormi põhja ja pisut ka ääred. Vormi põhja läks ka küpsetuspaber. Taigna rullimisega vaeva ei näinud, vaid tegin selle töö sõrmedega ära. Siis asetasin koogipõhja külma ootele.

Vahekihi valmistamiseks läheb vaja:

25g võid, 2spl jahu, 1,5dl vett, 1,5 dl suhkrut, 4 munakollast, 1dl punasesõstra püreed

Sulatasin potis või, tõstsin siis tulelt, lisasin jahu ning vispeldasin hoolega, siis kallasin juurde vee ning jätkasin vispeldamist kuni sain ühtlase segu. Nüüd lisasin suhkru ja asetasin poti tagasi tulele ja kuumutasin pidevalt segades segu paksenemiseni. Nüüd lisasin ikka vispeldades ükshaaval munakollased ning kõige lõpuks punasesõstra püree. Panin poti seguga külma jahtuma.

Nüüd lülitasin ahju 200 kraadile. Kui ahi vajaliku temperatuuri saavutas, tegin koogipõhjale kahvliga augumustri ja küpsetasin alumisel siinil (vt. Mari -Liis) 15 minutit.

Vahepeal mikserdasin 4 munavalget tugevaks vahuks, siis lisasin edasi mikserdades vähehaaval 1,3 dl suhkrut.

Eelküpsetatud põhjale valasin punasesõstra segu , peale munavalge vaht, lusikaga mõned muhud ka peale ja küpsetasin veel 10 min.

Siin tegin õpetuses muudatuse ja küpsetasin kooki keskmisel siinil. Millegipärast arvan, et alumisel siinil küpsetades oleks besee krõbedam tulnud. Sellegipoolest maitses kook hästi ning järgmisel päeval olid kõik maitsed eriti tasakaalus.

.