kolmapäev, november 02, 2011

Kurgid.Esimene pikk aiapostitus.

Aiahooaeg on selleks aastaks läbi ja on paras aeg kokkuvõtteid teha.
Kolm suve on siis köögivilja kasvatamine meie peres minu hooleks olnud.
Alustada põllupidaja elu viiekümneselt ei ole ilmselt tavaline, aga parem hilja, kui mitte kunagi.
Paar päeva tagasi istusime sõbranna Piretiga kohvikus ja kuidagi meie jutuke veeres noortele ja vanadele hingedele. See tähendab seda, et vanad hinged on juba noorelt nii elutargad, et valivad õige tee. Noored muudkui otsivad ja peavad järgmises elus eelmises elus alustatut jätkama. Selles valguses loodan, et järgmises elus valin endale kohe koka või aedniku elukutse. Just need kaks tegevust pakuvad mulle tõelist rahuldust.
Kolm aastat olen ka aiapäevikusse oma kogemused üles täheldanud. Märkmikku aga pilti ei pane ja nii olen juba tükk aega mõelnud hakata ka blogisse aiajuttu lisama. Esimene postitus on siis kurkidest.
Minu teismelise aeg möödus Pärnus.Kurke kasvatati Pärnu ümbruses põllukaupa ja müüdi kartulikoti kaupa Leningradi turul. Isegi mina olen korra kurgikottide vahel Leningradi reisinud, kaka päeva turul kurke müünud ning siis tühjas autokastis tagasi Pärnusse loksunud. Kurkide korjamine, pesemine ja kuivatamine oli suures osas minu ja vendade töö.Veel aastaid hiljem meenutasin seda vastikustundaga. No ei olnud siis meil veel arusaamist sellest, et see raske töö tagas meile materiaalses mõttes hea elu.
Kolm aastat tagasi minu esimene kurgisaak ebaõnnestus täielikult. Põld oli väetamata, seemned sai suvaliselt laiali külvatud ning ilmsel polnud ka emake loodus kõige armulisem.
Sama aasta sügisel sai põld korralikult väetist. Enne kurkide mahapanekut ema käest põhjalik loeng võetud ja kurgisaak oli päris korralik.
Sellel kevadel alustasin juba üsna enesekindlana. Suureks abiks oli ka Tiina Paasiku raamat "Moodne köögiviljaaed".

Sordid
Ema soovitusel olen kasvatanud Adamit ja Agnest- magusamaitselised head kurgisordid, aga suure lehemassiga. Nii sain ühelt tuttavalt aiapidajalt soovituse kasvatada sorti Dolomit, pidi väiksema lehemassiga olema. Sama soovituse annab oma raamatus ka Tiina Paasik. Praktikas see tõeks ei osutunud-kõikide kurkide lehemass oli ühesuurune.
Ise valisin veel lisaks sordi Amor (nagadega kurk),mis osutus minu lemmikuks just hoidistamisel-kurgid jäid mõnusalt krõmpsud.

Millal külvata
19. mail külvasin toas pottidesse 15 Adami seemet. NB! seemnete puhul peab teadma ka seda, et kui kurgiseemned on värvilised, siis on nad haiguste vastu puhitud ning neid ei tohi leotada.
31. mail istutasin kurgid peenrasse.
5. juunil külvasin ülejäänud kurgiseemned.
Kokku läks mulda umbes 80 seemet.

Kuidas istutada ja külvata
Kurkide jaoks tegime peenrad.Peenarde vahe umbes 120cm ja taimede vahe 30cm (Paasik soovitab 30-50, arvan et 50 on parem variant).Peenra keskele tegin umbes 5cm sügavuse renni,kastsin korralikult, siis raputasin vakku pisut kurkide kasvuturvast, nüüd seemned ja 2-3 cm kasvuturvast peale. Kõik peenrad katsime kattelooriga, mis jäi kurkidele juunikuuks

Hooldamine
Juunikuus oli põhiliseks hooldustööks rohimine. Siis sain vanadelt töökaaslastelt hea nipi kurkide sidumiseks. Nii me siis T-ga 2. juulil ühe peenra kurke üles sidusime. T lõi peenrale 3 umbes 1,2m posti, millele kinnitas traadi ning mina sidusin aednikunööriga kurgivarre ümbert spiraalselt põimides kurgid üles.
Piltidele pole ma seda sidumist kõige paremini tabanud, kuid mingi ettekujutuse siiki saab.
Väga hea mõte, järgmisel aastal otsustasime kõik taimed üles siduda. Kurke on hea korjata, nad on puhtad ning ei lähe maas mädanema. Postid võiksid vaid kõrgemad olla ja traat ka tugevam.

Saak
Esimesed kurgid saime 12. juulil-väga magusad olid.
22. juuli 2 ämbrit, 1.august 3 ämbrit jne.
Aiapäevikusse on märgitud, et alates18. augustist hakkavad kurgid kolletuma ja saagikus vähenema.



Ühel oktoobrikuu hommikul sõitsime laevaga mandrile ja seesama kena abielupaar, kellelt ma kurkide sidumise idee sain, olid samuti laeval. Tänasin ja kiitsin neid hea idee eest ning sain neilt juurde veel ühe nipi, mida ma ei teadnud ning ka kuskilt lugenud pole. Kurgitaime peavarre võiks umbes 1,2 m kõrguselt ära näpistada, sest külgvarred annavad paremat saaki.

esmaspäev, oktoober 24, 2011

Liharullid maitsevõi ja köömnetega

Põdrajahi hooaeg on jälle käimas ja nii sattuski kena põdravasika tagatükk minu lõikelauale.No täiesti ideaalne liharullide jaoks.

Vaja läheb:
tükk pehmet põdravasika kintsuliha
100g võid
2 küüslaugu küünt
maitserohelist ( nt. salvei, pune, tüümian)
maitse järgi köömneid
soola ,pipart
paneerimiseks jahu

Hautise jaoks:
2 porgandit
1 varsselleri vars
1 sibul
3 küüslaugu küünt
mõned kadakamarjad
1 loorberileht
1dl valget veini
puljongit

Valmista maitsevõi. Selleks sega toasooja või hulka hakitud maitseroheline, purustatud küüslauk ja köömned.
Lõika liha viiludeks ja vasarda toidukile vahel õhukeseks. Laota lihaviilud lõikelauale. Puista lõigud üle soola ja pipraga,määri lihatükkidele või. Üsna tüki keskele, nii jääb rull mahlasem. Keera liha rulli ja kinnita näiteks hambatikuga.
Haki juurviljad.
Veereta liharulle jahus ja prae kiirelt paksupõjalisel pannil õli-võisegus. Tõsta rullid pannilt ja hauta samal pannil sibulat, porgandit, küüslauku ning varssellerit.
Aseta rullid uuesti pannile juurviljade vahele, kalla peale vein ja lase sellel pisut aurustuda. Nüüd kalla juurde niipalju puljongit, et rullid oleks kaetud. Lisa loorber ja kadakamarjad. Hauta rooga madalal kuumusel pool tunnikest. Maitse, kui porgand on pehme, siis on ka liharullid söömisküpsed.

reede, oktoober 21, 2011

Põdramaksa pasteet

Retsept on mugandatud Mari-Liisi blogist. Seal on see valmistatud broilerimaksast ja seedermänniseemnetega. Kahjuks on meie peres kahel inimesel seedermänni seemne allergia (väljendub mõrus järelmaitses),nii et asendasin need kõrvitsaseemnetega. Samuti leidis lõpuks kasutuse minu nn. aiataha läinud rabarberivein, mille ma liigse suhkru lisamisega suutsin ära rikkuda. Maks ja magus vein sobisid aga ideaalselt.




500g põdra maksa (vanema looma oma leotan piimas vähemalt 2 tundi)
50g võid praadimiseks
1 sibul
3 küüslauguküünt
1 porgand
3dl valget veini (rabarberiveini)
8 kuivatatud musta ploomi
8 päikesekuivatatud tomatit õlis
3spl calvadosi või brändit
50g võid
12 rosmariini okkakest
peotäis kõrvitsaseemneid (kuival pannil röstitud)
soola, pipart

Pese ja leota maks, sulata pannil 50g võid, patsuta maks kuivaks ja pruunista kiirelt. Haki sibul ka küüslauk, puhasta porgand ja lõika kuubikuteks. Lisa juurviljad maksale, kalla juurde vein, maitsesta soola ja pipraga. Kata pann kaanega ja hauta madalal kuumusel 10 minutit.
Vala kogu panni sisu kõrgesse kaussi või köögikombaini purustajasse, lisa ploomid, tomatid, pehme või, calvados, seemned ja rosmariin ning surista pasteediks. Mari-Liis soovitab jätta segu kindlasti sõmeraks.
Pasteet võiks olla algul üsna vedel, sest või kõveneb hiljem külmkapis. Vajadusel maitsesta soola ja pipraga.
Serveeri järgmisel päeval röstisaia ja mingi hapukama moosiga (punasesõstra tarretis on parim).

teisipäev, oktoober 18, 2011

Graaviräimed sinepikastmes



Retsept on pärit Leif Mannerströmi raamatust "Heeringas ja räim".

0,5 kg ilma nahata räimefileesid

Soolvesi:
1dl suhkrut
0,5dl soola
0,5dl vett
2spl valget pipart
1 kimp tilli

Kastme jaoks:
2spl rootsi sinepit
1spl tumedat sinepit
3spl suhkrut
0,5 sidruni mahl
1spl punaveiniäädikat
1spl sojakastet
mõned tilgad Worchesteri kastet
0,5tl jahvatatud valget pipart
1spl vett
1,5dl rapsi-või maisiõli(oliiviõli ei sobi)
1 kimp tilli

Hoiatan ette, et räimede puhastamine on küllaltki tülikas töö. Kui osta fileed, läheb asi kindlasti libedamalt. Minul olid aga räimed niiöelda "hommikusest saagist",nii et kogu töö tuli endal ära teha. Õnneks aitas "Kukul külas" saade koos Indrek Sammuliga ajal mõnusalt veereda.
Esimesel päeval tuleb räimed soolvette panna. Selleks lahusta sool ja suhkur vees.
Purustage valge pipar jämedalt ja hakkige till peeneks ning lisage veele. (Minul valget terapipart polnud, asendasin selle musta pipraga ja panin vähem.)Pange fileed soolvette ning jälgige, et kõik oleks kenasti vedelikuga kaetud. Asetage räimed vähemalt 24 tunniks külmkappi.
Järgmisel päeval valmistage sinepikaste.
Segage kokku sinepid (no kust seda rootsi sinepit meil saada on? kasutasin soome mahedat ning prantsuse sinepi asemel konjakiga sinepit), suhkur,sidrinimahl, äädikas, sojakaste, Worchesteri kaste, pipar ja vesi ning siis siristage juurde pidevalt segades õli. Lõpuks segage kastmesse hakitud till. Pange kaste mõneks tunniks külmikusse tõmbama.
Laotage räimed vaagnale ja serveerige sinepikastme, röstisaia ja klaasi vahutava õllega.
Ma ei ole rootsi köögi maitsetega eriti kursis, kuid roog tundus küll kuidagi "rootsilik" ja õlu oli ka kalale täiesti sobilik kaaslane.

kolmapäev, oktoober 12, 2011

Küpsetatud borlotti oad


Borlotti oad on ühed minu sellesuvise ajapidamise lemmiklapsed.
Kasvasid väga hästi, olid saagikad. Ubade noored kaunad on väga maitsvad hautatult ja marineeritult. Sügisel aga rõõmustavad aiapidajat oma paksude kirjude kaunte ja nunnude seemnetega.


Seemnesaak 240g.



Ubade jaoks retsepti otsides avastasin, et enamuses neist maitsestati ube salvei ja küüslauguga. Väga palju kasutati ka tomatit. Mina tahtsin võimalikult naturaalset varianti, sestap valmisid oad sellisel viisil:

240g ube asetasin ahjuvormi, lisasin mõned salveilehed, 4 küüslauguküünt, siristasin peale pisut oliiviõli, 1spl punase veini äädikat ja kallasin peale küllaltki soolase kanapuljongi.Katsin vormi fooliumiga ja ahju 50 minutiks.


Niisiis oad enne..


ja pärast.
Järgmisel korral võiks vist vedelikku pisut rohkem olla, sest oad olid kõik mahlad endasse imanud .
Hirveliga hautise juurde sobisid aga lisandiks imehästi.

teisipäev, oktoober 11, 2011

Hirveliha hautis õuntega


Selles hautises otsustasin kokku panna kaks sügisest toorainet: hirveliha ja õunad. Tulemus oli üllatavalt hea.

1kg pehmet hirveliha (vähemalt nädal aega külmkapis seisnud)
2 suurt haput õuna
1 suur sibul või porruvars
3 küüslaugu küünt
1 sellerivars või tükike juursellerit
2 loorberilehte
5 kadakamarja
100g suitsupeekonit
1 dl valget veini
puljongit
soola , pipart
tüümiani, piparrohtu
paneerimiseks jahu

Lõika tunnike toasoojas olnud liha umbes 3cm läbimõõduga kuubikuteks. Maitsesta soola ja pipraga, veereta jahus ning pruunista jaokaupa. Aseta liha ahjupotti.
Lõika peekon kuubikuteks, haki sibul, küüslauk ja seller, õun koori ning lõika sektoriteks.Pruunista pannil kõigepealt peekon, siis lisa ülejäänud ained ja hauta mõned minutid. Kalla segu lihale. Lisa vein, keeda alkohol välja. Nüüd lisa niipalju puljongit, et liha oleks peaaegu kaetud. Viska potti ka loorber, kadakamarjad, mõned tüümiani-ja piparrohuoksakesed. Maitsesta soola ja pipraga.
Hauta pada madalal kuumusel vähemalt 3 tundi.

esmaspäev, oktoober 10, 2011

Õuna-suitsujuustu võileib


Tore võilevakate, mille idee sain Toidutarest. Suitsujuust on minu jaoks aastaid olnud unustustehõlmas. Samas on ta vist toode, mis on nii seesmiselt, kui ka väliselt jäänud aastakümneteks muutumatuks. Lapsepõlvest mäletan vaid, et nahk et tahtnud juustu ümbert nii hõlpsasti lahkuda nagu tänapäeva juustul.

100g suitsujuustu
1 suur hapukam õun
1 küüslauguküüs
3-4 spl paksu majoneesi
purustatud musta pipart

Valmistamine on imelihtne, Riivi juust ja õun jämeda riiviga. Purusta sisse küüslauguküüs. Lisa majonees, maitsesta pipraga.
Maitseb suurepäraselt kodusel leival.



Võileib oli sel sügisel tuletorni kohviku menüüs.