Kolm suve on siis köögivilja kasvatamine meie peres minu hooleks olnud.
Alustada põllupidaja elu viiekümneselt ei ole ilmselt tavaline, aga parem hilja, kui mitte kunagi.
Paar päeva tagasi istusime sõbranna Piretiga kohvikus ja kuidagi meie jutuke veeres noortele ja vanadele hingedele. See tähendab seda, et vanad hinged on juba noorelt nii elutargad, et valivad õige tee. Noored muudkui otsivad ja peavad järgmises elus eelmises elus alustatut jätkama. Selles valguses loodan, et järgmises elus valin endale kohe koka või aedniku elukutse. Just need kaks tegevust pakuvad mulle tõelist rahuldust.
Kolm aastat olen ka aiapäevikusse oma kogemused üles täheldanud. Märkmikku aga pilti ei pane ja nii olen juba tükk aega mõelnud hakata ka blogisse aiajuttu lisama. Esimene postitus on siis kurkidest.
Minu teismelise aeg möödus Pärnus.Kurke kasvatati Pärnu ümbruses põllukaupa ja müüdi kartulikoti kaupa Leningradi turul. Isegi mina olen korra kurgikottide vahel Leningradi reisinud, kaka päeva turul kurke müünud ning siis tühjas autokastis tagasi Pärnusse loksunud. Kurkide korjamine, pesemine ja kuivatamine oli suures osas minu ja vendade töö.Veel aastaid hiljem meenutasin seda vastikustundaga. No ei olnud siis meil veel arusaamist sellest, et see raske töö tagas meile materiaalses mõttes hea elu.
Kolm aastat tagasi minu esimene kurgisaak ebaõnnestus täielikult. Põld oli väetamata, seemned sai suvaliselt laiali külvatud ning ilmsel polnud ka emake loodus kõige armulisem.
Sama aasta sügisel sai põld korralikult väetist. Enne kurkide mahapanekut ema käest põhjalik loeng võetud ja kurgisaak oli päris korralik.
Sellel kevadel alustasin juba üsna enesekindlana. Suureks abiks oli ka Tiina Paasiku raamat "Moodne köögiviljaaed".
Sordid
Ema soovitusel olen kasvatanud Adamit ja Agnest- magusamaitselised head kurgisordid, aga suure lehemassiga. Nii sain ühelt tuttavalt aiapidajalt soovituse kasvatada sorti Dolomit, pidi väiksema lehemassiga olema. Sama soovituse annab oma raamatus ka Tiina Paasik. Praktikas see tõeks ei osutunud-kõikide kurkide lehemass oli ühesuurune.
Ise valisin veel lisaks sordi Amor (nagadega kurk),mis osutus minu lemmikuks just hoidistamisel-kurgid jäid mõnusalt krõmpsud.
Millal külvata
19. mail külvasin toas pottidesse 15 Adami seemet. NB! seemnete puhul peab teadma ka seda, et kui kurgiseemned on värvilised, siis on nad haiguste vastu puhitud ning neid ei tohi leotada.
31. mail istutasin kurgid peenrasse.
5. juunil külvasin ülejäänud kurgiseemned.
Kokku läks mulda umbes 80 seemet.
Kuidas istutada ja külvata
Kurkide jaoks tegime peenrad.Peenarde vahe umbes 120cm ja taimede vahe 30cm (Paasik soovitab 30-50, arvan et 50 on parem variant).Peenra keskele tegin umbes 5cm sügavuse renni,kastsin korralikult, siis raputasin vakku pisut kurkide kasvuturvast, nüüd seemned ja 2-3 cm kasvuturvast peale. Kõik peenrad katsime kattelooriga, mis jäi kurkidele juunikuuks
Hooldamine
Juunikuus oli põhiliseks hooldustööks rohimine. Siis sain vanadelt töökaaslastelt hea nipi kurkide sidumiseks. Nii me siis T-ga 2. juulil ühe peenra kurke üles sidusime. T lõi peenrale 3 umbes 1,2m posti, millele kinnitas traadi ning mina sidusin aednikunööriga kurgivarre ümbert spiraalselt põimides kurgid üles.
Piltidele pole ma seda sidumist kõige paremini tabanud, kuid mingi ettekujutuse siiki saab.
Väga hea mõte, järgmisel aastal otsustasime kõik taimed üles siduda. Kurke on hea korjata, nad on puhtad ning ei lähe maas mädanema. Postid võiksid vaid kõrgemad olla ja traat ka tugevam.
Saak
Esimesed kurgid saime 12. juulil-väga magusad olid.
22. juuli 2 ämbrit, 1.august 3 ämbrit jne.
Aiapäevikusse on märgitud, et alates18. augustist hakkavad kurgid kolletuma ja saagikus vähenema.
Ühel oktoobrikuu hommikul sõitsime laevaga mandrile ja seesama kena abielupaar, kellelt ma kurkide sidumise idee sain, olid samuti laeval. Tänasin ja kiitsin neid hea idee eest ning sain neilt juurde veel ühe nipi, mida ma ei teadnud ning ka kuskilt lugenud pole. Kurgitaime peavarre võiks umbes 1,2 m kõrguselt ära näpistada, sest külgvarred annavad paremat saaki.
