Focaccia kahele

Olen viimasel ajal langenud Vahemeremaade toidulummusesse. Ei oska täpset põhjust arvata, miks see minuga juhtunud on. Kas seetõttu, et leidsin raamaturiiulist unustatud "Vahemere maade kokaraamatu", või sellepärast, et kinkisin endale jõulukingiks saadud kinkekaartide eest "Gusto" raamatu", millest on saanud minu öökapiraamat.Võtad enne magamajäämist suvalisest kohast lahti, loed ja unistad päikesest, heast toidust, jahutavast veinist. Ja imestad itaalaste toidualase leidlikuse üle. Või olen lihtsalt pikast talvest tüdinenud....
Niisiis focaccia ehk itaallaste lameleib on väga populaarne just Liguurias. Liguuria on kitsas maariba mägede jalamil, kus on vähe võimalusi vilja kasvatamiseks. Samas on piirkond väga soodus oliivikasvatuseks. Nii oligi oliiviõli seal väga odav. Leibadele vajutati sisse lohud ja valati üle ohtra õliga. Veel üks oluline komponent on suured soolakristallid, mida focacciale lahke käega peale raputatakse. Sool oli kunagi Liguuria põhilisi sadamakaupu.
Klassikalise focaccia tootmissükkel peab kestma vähemalt 8 tundi;sai peab sisaldama vähemalt 6 protsenti extra virgin oliiviõli; peab olema seest pehme, aga väljast krõbe ja kuldset värvi, mis läeb igas lohus valkjaks.
Niipalju siis ajaloost. Mina käisin küll liguurlaste armsa küpsetisega väga isepäiselt ringi. Julgust selleks andsid erinevad retseptid nii raamatutest kui ka netist otsitud. Minu oma sai kokku pandud mitmest erinevast. "Kahele" panin pealkirjaks seetõttu, et et küpsetis on parim samal päeval süües ja kahekesi me ju enamus ajast oleme.

2dl nisujahu
1dl täisterajahu
1,2dl käesooja vett
1/2 pakki kuivpärmi või 15g tavalist pärmi
1/tl soola
1spl oliiviõli
1 küüslauguküüs
1 suur päikesekuivatatud tomatitükk
5 rohelist oliivi
focaccia peale oliiviõli, nt. rosmariini, musti oliive, soolakristalle

Lahusta pärm 1,2 dl käesoojas vees. Jäta ootele. Sõelu jahu kaussi (täistera sõelumisel mõtet pole,sest kasulikud teraosad jäävad sõelale pidama), lisa sool. Kui pärmiseened on juba tegutsema asunud ja vesi mõnusalt mullitab vala vedelik jahukuhjale, lisa ka õli ja purustatud küüslauguküüs ning sõtku taignaks, vajadusel lisa pisut vett. Sõtkumine võiks kesta vähemalt 10-15 minutit. Hea koduabilise olemasolul võib lasta töö masinal ära teha. Jäta tainapall õlitatud kaussi rätiku alla kerkima.
Patsuta päikesekuivatatud tomat õlist kuivemaks ja haki peeneks, haki ka oliivid pisikesteks tükkideks. Kui tainas on poole võrra kerkinud, kummuta ta jahusele lauale, lisa tomat ja oliivid ning sõtku 5 minutit, kuni kõik tükid on tainasse laiali jaotunud.
Võib teha ühe suure või mitu väikest focacciat. Seekord tegin 4 väikest. Veeretasin 4 palli, rullisin ketasteks, asetasin küpsetuspaberiga kaetud plaadile, vajutasin sisse lohud, niristasin peale oliiviõli ja puistasin peale ürte. Mõnele saiale torkasin pinnale mõned mustade oliivide seibid.
Jäta focacciad pooleks tunniks rätiku alla kerkima.
Säti vahepeal ahi 200 kraadile.Küpseta ligikaudu 20 minutit.
Märkuseks võib veel öelda, et tavalise nisujahuga tulevad saia sisse ka mõnusad õhumullid, täisterajahuga aga ei tulnud. Samas aga täisterajahu on jälle tervislikum.
Ahjust võetud saiad puista üle soolakristallidega. Krõbeda kooriku saavutamiseks ära rätikuga kata.